Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Mälestusüritus14.jaanuaril 2011

14.jaanuaril 2011.aastal toimus Tartus,Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja(1918-1920) monumendi juures
MÄLESTUSÜRITUS.

 

Tähistati Tartu vabastamist 14.jaanuaril 1919.aastal.

Ürituse korraldajaks oli MTÜ Tartu Memento.

Vastutavaks isikuks oli Enn Tarto.

 

Enn Tarto sõnavõtt:

„Austatud üritusest osavõtjad,härrad ohvitserid, sõjakooli kadetid, kaitseliitlased, kaasvõitlejad, kaaskannatajad, lp daamid ja härrad!

Jaanuaris 1919.aastal algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel.

14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav võidukas lahing peeti Tähtvere väljadel.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Anton Irv,Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov.

Soomusrongid nr.1 ja nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.jaanuaril 1919. See oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid, sisendas optimismi elanikonnas.

   Ja veelkord ja veelkord peame rõhutama, et Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldirs, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest.

Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning kirikuõpetajad Hahn ning Schwarz.

Aga nendest õudustest räägib ja peab palvuse preester Stefan.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932.aastal, mille kommunistid hävitasid 1940.aastal.

Pöördusin kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004.aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk taastati 2.juulil 2006.aastal.

Austatud kohalviibijad!

Meenutame selle samba taastamiskäigus ja hiljem siin mälestusürituste ajal esiletoodud sõnumeid.

Tartule vajalik monument taastati Tartu Linnavolikogus esindatud erakondade poliitilise üksmeele tulemusena.

Veel käesoleva sajandi alguses räägiti eelkõige minevikus hukkunutest ja nende mälestamisest.

Selle monumendi juures mälestame võitu  14.jaanuaril 1919.aastal ja teisi võite Vabadussõjas ja hiljem.Ja me mälestame langenuid nii Vabadussõjas kui hiljem.

Selle monumendi juures käidi välja mõte, et ka need inimesed vajavad meelespidamist ja mälestusmärkide püstitamist,kes on Eesti eest võideldes langenud pärast iseseisvuse taastamist.

Afganistaanis on juba langenutele mälestusmärk ja kui Eesti Vabariigi väed lahkuvad Afganistaanist siis nad võtavad mälestusmärgi kaasa.

 

Meie tänane sõnum on, et me vajame poliitikute üksmeelt, et lahendada Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaste loosungitega seotud olukord Raadi tiigi ääres. Paljudele kodanikele on need loosungid sügavalt solvavad. Need loosungid annavad võimaluse Eesti-vastaseks kihututstööks. 1944.aastal ei toimunud mingit Tartu vabastamist Punaarmee poolt!

Tartusse tuleks püstitada mälestussammas vabadusvõitlejale Jüri Kukele. Jüri Kukk hukkus 27.märtsil 1981.aastal kommunistlikus koonduslaagris Vologdas.

2010.aasta oktoobri lõpus avati Vilniuses mälestusmärk 1981.aastal Nõukogune võimu poolt mõrvatud Leedu preestrile ja Helsingi grupi liikmele Bronius Laurinavičiusule.

Tänan tähelepanu eest!“

 

Seejärel sai palvuseks sõna EAÕK Tartu piiskopkonna praost preester Stefan Fraiman. Ta rääkis õudustest krediitkassa keldris 14.jaanuaril 1919.aastal ja palvetas hukkunute mälestuseks.

Tartu Linnavalitsuse poolt tõi pärja abilinnapea Margus Hanson.

Mälestuspärja asetas Tartu Linnavolikogu liige ja IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson.

Pärja asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ülem kolonel Aarne Ermus ja sõjakooli kadetid ning Kaitseliidu Tartu Malev esindajad.

Mälestuspärgi ning küünlaid asetasid Tartu Memento juhatuse liikmed, Tartu Vabadusvõitlejate Ühingu, Julius Kuperjanovi seltsi ja teiste kodanikuühenduste esindajad ning kodanik Jaan Muna ja paljud teised kodanikud.

Enn Tarto lõppsõna.

„Austatud mälestus-ja leinaüritusest osavõitlejad!

Võitlus Eesti riigi ja rahva püsimajäämise eest jätkub. Olgu tänane üritus meie panuseks selles lakkamatus võitluses.

Usume ja loodame, et aastatel 2018 ja 2019 ning hiljem kogunevad siia 14.jaanuaril Eesti patrioodid ja neid on rohkem kui meid täna!“