Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Enn Tarto sõnavõtt mälestusüritusel 14. jaanuaril 2012

14. jaanuaril 2012. aastal toimus Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja (1918-1920) monumendi juures

MÄLESTUSÜRITUS

Tähistati Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919.aastal, mälestati hukkunuid, nii ohvreid kui Eesti vabaduse eest langenuid.

Avaliku ürituse korraldajaks oli MTÜ Tartu Memento. Vastutavaks isikuks oli Enn Tarto.

Üritus algas vaikiva seisakuga. Austati ja meenutati Eesti vägede võitu 14. jaanuaril 1919, mälestati hukkunuid ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade, ka viimase 20 aasta jooksul Eesti Vabariigi eest langenuid. Seejärel sai sõna Enn Tarto.

Enn Tarto sõnavõtt:

“Austatud üritustest osavõtjad, härrad ohvitserid, sõjakooli kadetid, kaitseliitlased, üliõpilased, kaasvõitlejad,kaaskannatajad, lp. daamid ja härrad!

Meenutame veelkord hästi lühidalt ajalugu.

7. jaanuariks  1919 oli enamlaste pealetung seisma pandud ja lahinguline algatus oli vastase käest läinud Eesti vägede kätte, Põhja-Eestis arendasid Eesti väed otsustavat pealetungi.

Vabastatud Tapalt suundusid soomusrongid nr. 1 ja nr. 3 Tartu suunas. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. Tartu suunas liikusid koos soomusrongidega Kuperjanovi partisanid, ülemaks leitnant Julius Kuperjanov.

Otsustav lahing võideti 14. jaanuaril 1919 Tähtvere väljadel, Tartu vabastati. See oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid, sisendas optimismi elanikkonnas.

Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest.

Hukatute hulgas oli esimene Eesti  apostelliku õigeusu piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ja Schwarz.

Juba eile Eesti Apostlike-Õigeusu Kirik tähitas Tallinnas ja täna alates kella 10 Tartu Uspenski kirikus esimese Eesti piiskopi, 1919. aastal enamlaste käe läbi märtrisurma surnud püha Platoni ja kaaskannatajate mälestust.

Minu esinemise järel peab palvuse preester Orenti.

 

Austatud kohalviibijad!

 

Võidu mälestusteks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3. juulil 1932. aastal. Okupantriigi NSV Liit teenistuses olnud isikud hävitasid mälestusmärgi 1940. aastal.

Pöördusin Tartu Memento palvel Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk.

Volikogu toetas üksmeelselt meie ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk taasavati 2. juulil 2006. aastal.

Tahaksin veelkord rõhutada, et Tartule ja Eestile vajalik monument taastati Tartu Linnavolikogus esindatud erakondade poliitilise üksmeele tulemusena.

Selle monumendi juures me mälestame võitu Tähtvere väljadel 14. jaanuaril 1919, mälestame hukkunuid ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade.

Selle monumendi juures käidi välja mõte, et ka need inimesed vajavad meelespidamist ja mälestusmärkide püstitamist, kes on Eesti eest võideldes  langenud pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Afganistanis on juba langenute mälestusmärk ja kui Eesti Vabariigi väed lahkuvad Afganistanist, siis nad võtavad mälestusmärgi kaasa. Tänan tähelepanu eest!”

 

Seejärel pidas palvuse munkpreester Orenti Mägi EAÕK Tartu pühade Aleksandrite kogudusest. Ta rääkis õudustest krediidikassa keldris, palvetas hukkunute mälestuseks ja palus Jumala õnnistust meile kõigile.

Tartu Linnavalitsuse poolt esines kõnega ja tõi pärja abilinnapea Jüri Kõre. Ta tunnustas Tartu Memento initsiatiivi, mõistab mementolaste muret Raadi tiigi ääres oleva monumendi teksti pärast ja mõistab soovi luua Emajõe äärde “Pisarate park”.

Tartu Memento poolt asetasid pärja Enn Tarto ja Valve Luuka.

Eesti Memento Liidu poolt tõi pärja Anne Eenpalu.

Pärja asetasid Kaitseväe ühendatud õppeasutuse ülem Aare Ermus ja sõjakooli kadetid ning Kaitseliidu Tartu Maleva esindajad ning Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse esindaja ning linnakodanikud.

Kristjan Mugra asetas pärja IRL-i poolt.

Kaitseliitlane Sasko asetas juba enne üritust sini-must-valged lipud umber mälestusmärgi esise platsi.

Lippudega olid kohal paljude ühenduste esindajad- mementolased, vabadusvõitlejad, üliõpilaskorporatsiooni Vironia üliõpilased.

Üritus lõppes üldise leinaseisakuga. Kõik osavõtjad paljastasid pead.

Enn Tarto lõppsõna:

“Austatud inimesed!

Me ei unusta meie võite, me austame Eesti eest langenuid, me leiname hukkunuid!

Võitlus Eesti riigi ja rahva püsimajäämise eest jätkub! Olgu tänane üritus meie panuseks selles lakkamatus võitluses.

Usume, et aastal 2019 kogunevad siia 14. jaanuaril Eesti patrioodid ja neid on rohkem kui meid täna!

 

Aidaku meid Jumal!”