Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Leinapäev 14.06.2007 Tartus

Fotod:

Riikliku leinapäeva ürituste läbiviimine
14. juunil 2007. a. Tartus

Riikliku leinapäevaüritusi korraldas Tartu Memento juhatus.

Luba ürituste läbiviimiseks oli Tartu LV kultuuriosakonna poolt välja antud 22. mail 2007. a. (nr.AU-07-085). Ürituste korraldamise eest vastutavaks isikuks oli Enn Tarto.

Leinajumalateenistus algas kell 16.00 EELK Tartu Pauluse kirikus. Teenis õpetaja Kristjan Luhamets. Kirikusse oli kogunenud palju represseerituid, nende sugulasi ning hukkunute leinajaid. Kirikus oli ka Tartu Linnapea härra Urmas Kruuse ja Riigikogu liige härra Silver Meikar.

Jumalateenistus lõppes kell 16.45. Rahvas kogunes Pauluse kiriku ette ühenduste lippudega. Tänu Kaitseliidu Tartu Maleva ja kaitseliitlase Sasko omakasupüüdmatule abile jagati inimestele välja veel 15 leinalintidega sinimustvalget lippu. Need lipud kuuluvad härra Ervin Parile.

Tartu Memento, poliitvangide, metsavendade ning relvavendade ühenduse Pitka lippude lehvides, siis sinimustvalged leinalintidega lipud, inimesed pärgade ja lilledega, liikus rahvas mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri 27 maja ees asuva okupatsiooniohvrite mälestusmärk „Rukkilille“ juurde. Leinalippe kandsid ka naised.

Mälestusmärk „Rukkilille“ juurde oli vastavalt Tartu Memento soovile linnavalitsuse poolt asetatud tahvel eesti- ja ingliskeelse tekstiga:

Mälestusmärk „Rukkilill“

„Cornflower“ Memorial

„Rukkilill“ on mälestusmärk kõigile Nõukogude Liidu okupatsiooni ohvritele ning Eesti vabaduse eest langenutele. Mälestusmärk avati 17. juunil 1990. aastal. Mälestusmärgi autor on Paul Saar.
Hoia Jumal Eestit, meie kodumaad!

„Cornflower“ Memorial commemorates all victims of the Soviet occupation and those who gave their lives for the freedom of Estonia. The memorial was unveiled on June 17, 1990. Its author is Paul Saar.
God save Estonia, our homeland!

Mälestusmärgi juurde olid inimesed juba hommikupoolikul toonud lilli. Rahva saabudes kiriku juurest lillede hulk kasvas. Süüdati leinaküünlad.

Leina-ja mälestusüritus algas Eesti Vabariigi hümni laulmisega. Töötas võimendus, mille eest hoolitses härra Jallai.

Hümni laulmise järel võttis sõna Enn Tarto:
Lugupeetud leinajad! Tänasel riiklikul leinapäeval me mälestame ja leiname 14. juunil 1941. aastal läbiviidud suurküüditamise ohvreid, kõikide küüditamiste ohvreid, hukkunud poliitvange ja kõiki Eesti vabaduse eest langenud sangareid.
Palun tõusta minutiliseks leinaseisakuks!?

Rahvas tõusis leinaseisakuks.

Seejärel esines Enn Tarto sissejuhatava sõnavõtuga.
Austatud kaaskannatajad, lugupeetud meile kaasatundjad! 1940. aastal Eesti Vabariik okupeeriti ja annekteeriti naaberriigi NSV Liidu poolt.

Algas kohutav terror Eesti elanike vastu. I Nõukogude okupatsiooni ajal (1940-1941) arreteeriti umbes 8000.inimest. Neist jäid ellu 200 inimest või veidi enam. Kohutav aegumatu inimsuse vastane kuritegu pandi toime okupantide poolt 1941. aasta juuniküüditamise käigus. Eestist viidi sundasumisele umbes 10000 inimest. Punaokupandid ei halastanud lastele naistele ega vanuritele. Mehed eraldati peredest, rõhuv enamus mehi hukkus. Meesteta peresid tabasid Siberis kohutavad raskused. 1940. aasta juuniküüditamise erakordne alatus ja julmus ning teised repressioonid võimendasid partisanisõda Eestis 1941. aastal, tingisid massilise elanike põgenemise välismaale 1944. aastal, tõstsid Eesti mehed meeleheitlikku võitlusse Punaarmee vastu Eesti piiridel 1944. aastal, võimendasid metsavendlust pärast Eesti taasokupeerimist.

Tänapäeval peame meenutama ja rõhutama Nõukogude liidu poolt 1940-1941 aastal toimepandud repressioone ka sellepärast, et vastu seista Venemaalt tulevale valele ja laimule, justkui nendel aastatel Eestis kõik olevat toimunud vabatahtlikult kaasaarvatud Eesti nn. astumine Nõukogude Liitu.

Täna me ei tohi unustada ka seda, mis toimus okupeeritud Balti riikides 20 aastat tagasi. Paljudes peredes, külades ja linnades meenutati 1941. aasta 14. juuni küüditamist.

14. juunil 1987. aastal toimus Riias massiline ja võimas leinaüritus. Riia sündmuste mõjul toimus Tallinnas 23. augustil 1987. aastal 1. Hirvepargi miiting, kus nõuti Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist, poliitvangide vabastamist ja kuulutati Eesti, Läti ja Leedu ühtsust.

19 aastat tagasi, 14. juunil 1988. aastal algas rahvarohke leinamiiting Tartus Raekoja platsil, edasi siirduti Vanemuise tänavale, sealt edasi Vaksali ja Riia tänava kaudu Pauluse kalmistu taha, Aardla raudteejaama juurde kahe raudteeharu vahele. Tookord arvati, et Aardlas oli rahvast 5-6 tuhat inimest. Nii Aardas kui Raekoja platsil lisaks mineviku meenutamisega tegeldi ka tolleaegse olevikuga. Nõuti, et tuleb avalikult hukka mõista 1941. aasta ja 1949. aasta massirepressioonid Eestis, kui kuriteod inimsuse vastu, nõuti poliitvangide Enn Tarto ja Mart Nikluse vabastamist, korjati nende vabastamisnõudele allkirju.

18. aastat tagasi juunis 1989 olid olemas nii üle-Eestiline Memento, kui Tartu Memento. 17 juunil 1989 avati esmakordselt okupatsiooniohvrite mälestusmärk „Rukkilill“ Riia ja Pepleri tänava nurgal.

Pean vajalikuks rõhutada, et okupatsiooni tingimustes leinapäevade tähistamine, Vabadussõja (1918-1920) monumentide taastamine, uute monumentide rajamine, mälestustahvlite paigaldamine jne. olid ka nagu laulupeod ning kõikvõimalikud rahvakoosolekud osa vabadusvõitlusest eesmärgiga taastada Eesti Vabariigi iseseisvus.

Tõestamaks seda, et ka tänapäeval Tartu Memento ei tegele ainult minevikuga, lubage mul ette lugeda Tartu Memento juhatuse avaldus 2. maist 2007. aastast.

Täname Eesti Vabariigi valitsust, peaminister Andrus Ansipit, Eesti Vabariigi politseid ja kõiki korrakaitsjaid.

„Pronksmehe“ ümberpaigutamine oli õige samm.

Eesti Vabariik on iseisesev riik, Venemaa tegelastel pole mingit õigust meie siseasjadesse sekkuda.

Enn Tarto
Tartu Memento esimees

(Rahvas vastas tormilise aplausiga)

Seejärel sai sõna Tartu Linnapea härra Urmas Kruuse. Pärast lühikest südamlikku sõnavõttu asetas ta pärja mälestusmärgi jalamile. Lilled olid Tartu Linnavolikogu esimehelt härra Olev Rajult ja Tartu maavanema esindajalt. Pärg leinalintidega oli kaitseministri esindalt ja Kaitseväe ühendatud õppeasutuse esindajalt.

Seejärel sai sõna Tartu Memento juhatuse liige härra Udo-Vello Lamp. Nende pere küüditati Eestist Siberisse 1941. aastal. Lamp ja Tarto asetasid leinalindiga lillekimbu mälestusmärgi jalamile Tartu Memento poolt. Leinalindiga lillekimp oli ka Memento Liidu poolt. Paljud represseeritud võtsid sõna ja asetasid lilli. Kõlas leinamuusika.

Kui ametlik osa oli läbi said soovijad minna muuseumi KGB Kongid, mis oli kauem lahti.

Riikliku leinapäevaürituste raames järgnes pärast kogunemist „Rukkilille“ juurde Tartu Memento inimeste koosviibimine Kotka Keldris.

Endised siberikaaslased mälestasid oma kadunud sugulasi ja tuttavaid, meenutasid helgemaid päevi raskest minevikust, vahetasid mõtteid tänapäeva Eesti ja oma perede probleemide üle, pidasid tulevikuplaane.

 

Suur tänu Tartu Linnamuuseumi teadurile härra Pearu Kuusele.

Kotka Keldris toimunud Tartu Memento üritust toetas SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond.

Suur tänu Tartu Memento juhatusele, kes kõik osalesid leinaürituste läbiviimisel.

Täpsustuseks veel nii palju, et MTÜ-l Tartu Memento ei ole oma ruume, oma telefoni ega oma palgalist kaadrit.

Ootame heameelega appi inimesi meie juhatusele ühiste ürituste läbiviimisel.

Ülevaate koostas
Enn Tarto, Tartu Memento esimees