Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Mälestus- ja leinapäev Tartus 14. juunil 2015

14. juunil toimus küüditamise mälestuspäev ja riiklik leinapäev. Paljudel Tartu linna astutustel ja majadel olid juba hommikul heisatud sinimustvalged leinalintidega lipud.
Kalmistutel asetati pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele. Kell 10.00 helisesid Tartu kirikutes kellad riikliku leinapäeva puhul. Juuniküüditamise 74. aastapäeva puhul koguneti kell 10.00 Pisarate pargis, et mälestada juuniküüditamise ohvreid. Kell 11.00 liiguti rongkäiguga Pisarate pargist Pauluse kirikusse, ürituse korraldas MTÜ Ristideta hauad, erakond EVP-PK.
Kell 12.00 algas Tartu Memento poolt palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise 74. aastapäeva ja riikliku leinapäeva puhul. Kell 12.00 algas leinalippude pidulik sissetoomine kirikusse. Sinimustvalget lippu kandis Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento lippu Tartu Memento juhatuse liige Jaan Haring. Leinalipp oli ühenduselt Ristideta Hauad.
Leinajumalateenistuse viis läbi EELK Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Kirikus oli palju rahvast, nii mementolasi kui neile kaastundjaid. Leinajumalateenistus kujunes väga südamlikuks.
Kell 12.45 lahkuti kirikust ning suunduti väärikas rongkäigus rohkete leinalintidega sinimustvalgete lippude saatel mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille (Pepleri 27) juurde, kus kell 13.00 algas mälestus-ja leinaüritus. Ürituse eest vastutavaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetati aegsasti küünlaid.
Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Seejärel palus Tartu Memento esimees Enn Tarto mälestada hukkunuid leinaseisakuga. Ta palus leinata 14.juunil 1941. aastal läbiviidud küüditamise ohvreid, kõiki küüditamise ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaasvõitlejaid ning kaaskannatanuid. Aidaku meid Jumal!
Seejärel esines palvusega EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja praost Ants Tooming. Vastavalt traditsioonilisele tavale algasid lühisõnavõtud, küünalde ja pärgade asetamine. Enn Tarto mainis oma lühisõnavõtus, et kommunismi- ja natsismi kuriteod on aegumatud inimsusevastased kuriteod, Eesti peab taotlema NATO üksuste reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust. Me peame pingutama, et Eesti minevikku mõistetaks, me ei soovi mineviku õuduste kordumist.
Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta asetas leinapärja. Tartumaa maavalitsuse esindaja asetas leinapärja hiljem.
Eesti Kaitseliidu Tartu maleva poolt asetati leinapärg. Seejärel asetas pärja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus. Leinajate hulgas oli noori ja leinapärja asetas korporatsioon Vironia esindaja.
Tartu Memento poolt asetasid pärja Enn Tarto ja 1941. aastal küüditatud Valve Luuka, Eha-Kai Uibo ja Rutt Kresling.
Erakondadest asetas leinapärja Vabaerakond. Sõnavõtuga esines Vabaerakonna Tartust valitud Riigikogu liige proua Krista Aru. Siis toimusid lühisõnavõtud, asetati leinakimpe ja süüdati küünlaid. Ansambel Vanad Viisid laulis laule küüditatute mälestuseks. Seejärel mementolased puhkasid Kotka keldris, vesteldi, lauldi.
Kell 16.00 näitas Eesti Vabaerakond soovijatele juuniküüditamise ohvrite mälestuseks mängufilmi „Risttuules“. Üritus oli tasuta. Kino Ekraani suur saal oli peaaegu täis (150 kohta). Erinevad inimesed, mitte ainult represseeritud, vaatasid filmi ja paljud nutsid.