Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Mälestus- ja leinapäev Tartus 8.juulil 2015

8. juulil 2015 algusega kell 13.00 toimus Tartus Pauluse kalmistul Tartu vanglas 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute mälestusmärgi juures mälestus-ja leinatalitus. Kell 14.00 jätkus leinatalitus Antoniuse õues.
Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta
1941. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses taganesid NSV Liidu okupandid pealetungivate Saksa Riigi vägede eest. Oli alanud vaprate Tartumaa partisanide ülestõus, kes võitlesid Eesti eest. Tartu vanglast veeti vange autobussidega Tartu raudteejaama. Juunikuu viimastel päevadel oli vanglas 619 vangi. 4. juulil oli vanglasse jäänud 72 vangi. Kommunistide poolt läbiviidud arreteerimised jätkusid. Vangide arv kasvas.
EK(b)P Tartumaa komitees toimunud nõupidamisel võeti Tartu NKVD osakonna ülema P. Afanasjevi ja EK(b)P keskkomitee sekretäri Abronovi nõudmisel vastu otsus vangid hukata. 8. ja 9. juulil 1941 hukati Tartu vanglas 193 süüta inimest, nende seas 20 naist. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
8. juulil 2015 Tartu Memento poolt korraldatud mälestus-ja leinakogunemisel rõhutati korduvalt, et põhjaliku ülevaate okupantide kuritegudest 1941. aasta suvel saab professor Herbert Lindmäe 1999. aastal ilmunud raamatust „Suvesõda Tartumaal. 1941“.
Kuriteojälgede järgi olid massimõrva ohvrid tapetud Tartu vangla saunas. Mõrvaohvrid oli maetud vangla sauna õuele (tänapäeval Antoniuse õu). Sauna õuel asunud kaevu maeti 18 mehe ja 1 naise surnukeha. Ülejäänud surnukehad maeti mitu päeva varem valmis kaevatud kaevistesse. 1. kaevisesse oli maetud 74 meest ja 19 naist, 2. kaevisesse 80 meest. Pealt olid matmiskohad kaetud õhukese mullakorraga.
Omaaegne arstlik komisjon tegi kindlaks, et lasuvigastuste järgi otsustades olid ohvrid tapetud lähilaskudega. Tulistatud oli revolvrist Nagan. Tavaliselt oli lastud pähe, enamasti otsaette, mõnel juhul ka selja tagant.
8. juulil 2015. a Tartus Pauluse kalmistul Tartu Memento korraldatud mälestus-ja leinatalituse läbiviimist juhatas Tartu Memento esimees Enn Tarto, Tartu Memento leinalintidega lippu hoidis juhatuse liige Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald. Väga südamliku leinajumalateenistuse viis lauldes ja palvetades läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen. Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu poolt esines lühisõnavõtuga ja asetas leinapärja Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokmann.
Lühisõnavõttudes meenutati Aksel-Erich Vooremaad (hukatud 8. juulil 1941), Tartu praostkonna abipraosti ja EELK hooldusnõukogu liiget, Eesti Kaitseliidu Tartu Maleva õpetajat. Korduvalt nimetati Jüri Parijõgi, kirjanikku, Tartu õpetajate seminari direktorit (hukatud 9. juulil 1941).
Mälestusküünlaid ja mälestuskimpe ning -pärgi asetati vabadusvõitlejate, kaitseliitlaste ja mitmete mementolaste poolt.
Praegusele Pauluse kalmistule ehitatud mälestusmärgil on ära toodud Tartu vanglas 8. ja 9. juulil hukatute nimed, samuti NKVD hoones (Riia 85) mõrvatute nimed.
8. juulil kell 14.00 jätkati mälestus-ja leinatalitust Antoniuse õues, endisel Tartu vangla sauna õuel. Tartu vangla ja sauna õue vahelises müüris on säilinud omaaegne värav, mille kõrvale on asetatud mälestustahvel eesti ja inglise keeles. Mälestatakse 8. ja 9. juulil 1941. aastal läbiviidud massimõrva ohvreid. Leinatalituse Antoniuse õues viis läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen, Tartu Memento leinalintidega lippu hoidis juhatuse liige Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald.
Samuti tegi Enn Tarto ettepaneku hukkunuid mälestada leinaseisakuga. Ta palus leinata eelkõige Tartu vangla massimõrva ohvreid, kõiki poliitvange, kõiki küüditamiste ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkunud kaasvõitlejaid ja kaaskannatanuid. Me soovime NATO reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust.

Jumal aidaku meid, Eesti riiki ja rahvast!

Lugupidamisega Enn Tarto, Tartu Memento esimees