Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Tartu rahulepingu 96.a. tähistamisest Tartus

Teatavasti kirjutati 2. veebruaril 1920 kell 00.45 Tartus (Tartu rahu majas Vanemuise 35) alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene NSFV vahel. Selles tunnustab Nõukogude Venemaa „Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“, tõotab loobuda „igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“ ning deklareerib, et „Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ 4. veebruaril 1920 ratifitseeris Tartu rahulepingu ülevenemaaline kesktäitevkomitee. ¬¬¬¬¬
Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir. 13. veebruaril 1920 ratifitseeris Asutav Kogu Tartu rahulepingu. 30. märtsil 1920 vahetatakse ratifitseerimiskirjad Moskvas ja Tartu rahuleping astub jõusse.
2. veebruaril 2016 peeti Tartu rahu maja, Jaan Poska gümnaasiumi juures Tartu gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus. Alates kella 10 asetasid Tartu linnajuhid pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile. Raadi kalmistul asetati pärjad meie rahvakangelase Julius Kuperjanovi hauale ning Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba juurde.
Mitmed Tartu Memento inimesed, kellel oli jõudu ja jaksu, käisid juba eelmisel õhtul või 2. veebruari hommikupoole kalmistul küünlaid ja mälestuspärgi asetamas.
2. veebruaril kell 11 kogunesid Tartu linna, Kaitseliidu ja 13 korporatsiooni esindajad Vabadussõja (1918-1920) monumendi juurde, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 96. aastapäeva.
Tartu linna poolt korraldatud üritusel võttis sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, korporatsioon Sakala esindaja Silver Piirimäe ja Kaitseliidu Tartu Maleva pealiku abi Ivar Sibul. Pärast sõnavõtte asetasid nad monumendi jalamile lillepärjad. Tartu Memento esimees Enn Tarto vastas teleajakirjanike küsimustele.
Tartu rahulepingu 96. aastapäeva tähistamiseks toimus kõnekoosolek algusega kell 12 Tartus Vanemuise 35 kõrval olevas pargis. Mälestusürituse korraldas Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu juht Rein Koch. Kõnekoosolekule oli kutsutud ka Tartu Memento esindus koos lippudega.
Tartu linnavalitsuse poolt esines lühisõnavõtuga Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Kõne pidasid ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees¬¬ Mart Helme ning Vabaerakonna esindaja Andres Herkel. Lisaks esinesid sõnavõttudega ERMi direktor Tõnis Lukas, Aldo Kals, ajaloolane Helmut Piirimäe, vabadusvõitleja Mart Niklus ja paljud teised. Olev Teder jagas raamatut „Paju lahing sõnas ja pildis“. Tartu Memento lippu kandis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Endel Uudevald ja Enn Tarto. Kohal oli mementolasi – prouad Valve Luuka, Eha Kaljuvee ja palju teisi.
Enn Tarto õnnitles oma sõnavõtus kõiki Tartu rahu 96. aastapäeva puhul. Ta meenutas, et hiljuti tähistasime Jaan Poska 150. sünniaastapäeva. 2. veebruaril 1919 suri Julius Kuperjanov. Oma kõnes rõhutas ta järgnevat:
„Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõja ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks. Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning otsustati Eesti lääneorientatsioon. Võimalikus ebasoovitavas kinkelepingus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel peab selgesõnaliselt välja ütlema, et Tartu rahuleping jääb püsima. Peab võitlema selle nimel, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas oleks võimalikult tugev ja reaalne NATO kohalolek. Jõudu meie riigimeestele selles võitluses!
Eesti kuulub Euroopa Liitu, ka see on osa lääneorientatsioonist. Aga me peame Euroopa Liidus võitlema oma huvide eest ning selgitama Eesti võimalusi. Pime allumine on mõttetu. Sisserändajate uputust ei ole vaja. Praegused võimulolijad Riigikogus ja ka opositsioon peavad pingutama selle nimel, et Eesti jätkuks ka meie inimestele töökohti, et nad ei peaks lahkuma ja juba lahkunutel oleks võimalik Eestisse tagasi tulla.
Me mälestame eri rahvusest hukkunuid Vabadussõjas ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade. Aga mementolasena pean veelkord rõhutama, et Vabadussõjas ellujäänuid ja nende perekonnaliikmeid ähvardas kohutav saatus pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal ja annekteerimist 6. augustil 1940. Vabadussõjas võidelnuid tapeti punaarmeelaste poolt, küüditati ja arreteeriti. Väga paljud hukkusid Siberi vangilaagrites. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
Tänu Jumala abile ja Eesti rahva tublidusele on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik, on säilinud Eesti keel ja meel.
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!“
2. veebruaril 2016 kell 14 algas Tartu linnamuuseumi saalis õigusteadlase Lauri Mälksoo ettekanne „Tartu rahuleping rahvusvahelise õiguse kontekstis“. Terve nädala jooksul oli huvilistele avatud Tartu rahu tuba Jaan Poska gümnaasiumis. Jaan Poska gümnaasiumis toimus ka Tartu rahu aastapäevale pühendatud ülelinnaline mälumäng 9.-12. klassi õpilastele.

Tartu Memento juhatuse esimees

ENN TARTO