Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Tartu rahulepingu 97. aastapäeva tähistamine Tartus 2017. aastal

Teatavasti kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Tartus (Tartu rahu majas Vanemuise 35) alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene NSFV vahel. Selles rahulepingus tunnustab Nõukogude Venemaa “Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust”, tõotab loobuda “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” ning deklareerib, et “Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu”. 4. veebruaril 1920. aastal ratifitseeris Tartu rahulepingu ülevenemaaline kesktäitevkomitee. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir. 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu Tartu rahulepingu. 30. märtsil 1920. aastal vahetatakse ratifitseerimiskirjad Moskvas ja Tartu rahuleping astub jõusse.

1. veebruar 2017. aasta

1. veebruari hommikul toimus Piret Tarto intervjuu Pereraadios Tartu rahu 97. aastapäeva tähistamise teemal Tartus.
Mitmed Tartu Memento inimesed käisid 1. veebruaril kalmistutel küünlaid ja mälestuspärgi asetamas. 1. veebruaril kella 12.00 kuni 14.00 toimus Tartu Memento juhatuse koosolek. Mäletati ja mälestati hukkunuid. Avaldati kaastunnet leinajatele ja kavandati 2. veebruari üritustest osavõttu.
Tartu rahu 97. aastapäeva eel 1. veebruari õhtul toimus Tartus, Tartu Ülikooli kohvikus järjekordne Karikakra klubi üritus, mis kandis pealkirja “Eesti-Vene piirileping ja Tartu rahu”. Esinesid ja kuulajate küsimustele vastasid Riigikogu liige Jüri Adams ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Arutelu modereeris Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Piret Tarto, kes oma sissejuhatavas sõnavõtus andis ülevaate Tartu rahust., selle rollist Eesti lähiajaloos, eriti Eesti iseseisvuse taastamise aegadel ning Tartu rahu tähendusest seoses Eesti-Vene piirilepinguga.
Kõlama jäänud faktid.
Eesti rahuleping Venemaaga ei ole lihtsalt rahuleping, vaid ka iseseisvuse kinnitamise leping ehk meie sünnitunnistus.
Enn Tarto ja Jüri Adams tegelesid sügaval Nõukogude ajal põrandaaluse haridustegevusega, huvitudes Tartu rahulepingust. Jüri Adams on salaja koguni kahel korral paljundanud Tartu rahulepingut kirjutusmasinal.
Meenutati vaprat vabadusvõitlejat Reet Tobret.
Nõukogude ajal ei räägitud Tartu rahust avalikult, aga huvitaval kombel oli V.I. Lenin märkinud mitmel korral Tartu rahulepingut oma teostes. Taastatud Eesti Vabariigis mitmed Eesti Vabariigi juhtpoliitikud ei uskunud Petserimaa tagastamisse. Riigikogu liige Jüri Adams arvas, et kui piirilepingu ratifitseerimine Riigikogus toetuse saab, siis tema on üks nendest, kes vastu hääletab. Loodame, et see siiski ei sünni Tartu rahu mainimata nagu nõuab Põhiseadus!
Arutelu lõpus jäi kõlama kindel mõte, et Eesti riikliku järjepidevuse põhimõtet ei saa kahjustada ja Tartu rahu peab jääma kehtima.

2. veebruar 2017. aasta

Kell 9.00 algas Jaan Poska Gümnaasiumi juures (Vanemuise 35) gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus. Eelmisel aastal tegeles mälestusürituse korraldamisega Jaan Poska gümnaasium, käesoleval aastal Miina Härma Gümnaasium. Järgmiseks aastaks on teatepulga lubanud üle võtta Annelinna Gümnaasium. Tänavu Miina Härma Gümnaasiumi üheksandate klasside õpilased etendasid ajalooõpetaja Urma Linnuse juhendamisel Juhan Saare näidendit “Tartu rahu”. Näidendis asusid õpilased rahuläbirääkimisi pidanud Eesti ja Vene saadikute rolli. Et luua venelastele pilt eestlaste veel säilinud lahinguvalmidusest, marssisid rahukõneluste ajal tänaval sõdurid. Tartu gümnasistidele riigikaitse tunde andev Tõnis Asson oli 2. veebruaril toimunud etenduses Miina Härma Gümnaasiumi üheksandate klaaside õpilastest kokku pannud löögirühma ja neid ümber koolimaja marssimisega harjutanud. Eheduse lisamiseks kandsid õpilased Vanemuise teatrilt laenatud sineleid ja püsse. Nende ees marssis 9B klassijuhataja Vello Vellearu. Vaatajad olid Tartu rahu tähistamisest vaimustuses.
Kell 10.15 algas pärgade panek Vabadussõja memoriaalile Pauluse kalmistul, seejärel Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale ning Lõuna-Eesti mälestussamba ja Tartu vabadussamba (Kalevipoeg) jalamile. MTÜ Tartu Mementot esindas juhatuse liige lippur Jaan Haring Tartu Memento lipuga.
Kell 11.00 algas mälestusüritus Vabadussõja (1918-1920) mälestussamba juures Emajõe ääres. Kohal oli üliõpilaste, korporatsioonide, KVÜÕA, kaitseliitlaste ja Tartu linnavõimude esindajad. Kõneles Tartu linnapea Urmas Klaas, KVÜÕA täiendõppekeskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske ja korp! Ugala vilistlane Kaarel Antons.
Kell 12.00 sai alguse mitu olulist sündmust. Rahvusarhiivi uues peahoones Noora (Nooruse 3) toimus Tartu rahulepingu originaali esitlus. Pidulikust sündmusest võttis osa EV President Kersti Kaljulaid, riigiarhivaar Priit Pirsko, ajaloolane ja riigikogu liige Aadu Must ja palju külalisi. Tallinnast politsei abiga transporditi Tartusse rahulepingu originaal. Rahvusarhiivi uues hoones valvasid lepingut nelja päeva jooksul kõrgema sõjakooli kadetid, kaitseliitlased ja üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Neljapäeval, reedel ja laupäeval olid Noras lahtiste uste päevad. Külastajad said vaadata Tartu rahulepingu originaali.
2. veebruaril kell 12.00 koguneti traditsioonilisele kõnekoosolekule Vanemuise tn 35. Tartu Rahu Põlistamise Seltsi, Eesti Vabaduspartei- Põllumeeste kogu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtimisel korraldati Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva mälestusüritus. Kohal olid Tartu Memento poolt lipuga Jaan Haring, juhatuse liige Endel Uudevald, Tartu Memento esimees Enn Tarto ja palju Tartu Memento inimesi.
Kõnekoosoleku juhataja Rein Koch andis esimesena sõna Riigikogu liikmele Jüri Adamsile Eesti Vabaerakonnast. Jüri Adams tänas ja õnnitles kõiki Tartu rahu sõlmimise 97. aastapäeva puhul. Eriti tänas ta Petserimaalasi julguse ja vapruse eest. Ta oli seisukohal, et Tartu rahust ei tohi loobuda. Seejärel kõnekoosoleku juhataja Rein Koch andis sõna Enn Tartole. Enn Tarto õnnitles oma sõnavõtus kõiki kohale tulnuid Tartu rahu 97. aastapäeva puhul, tänas kuulajaid.
Oma kõnes rõhutas Enn Tarto järgnevat:
“Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõjas ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks. Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning otsustati Eesti lääneorientatsioon. Olen vastu, et kinkelepinguga loovutada 5% Eestile Tartu rahu lepingu alusel kuuluvast maast. Eesti peab võitlema selle nimel, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas oleks võimalikult tugev ja reaalne NATO kohalolek. Eesti kuulub Euroopa Liitu. See on osa meie lääneorientatsioonist. Aga me peame Euroopa Liidus võitlema Eesti huvide eest ning selgitama Eesti võimalusi. Sisserändajate uputust ei ole vaja. Praegused uued võimulolijad Riigikogus ja ka opositsioon peavad pingutama selle nimel, et Eestis jätkuks meie inimestele töökohti, et nad ei peaks lahkuma ja juba lahkunutel oleks võimalik Eestisse tagasi tulla.
Me mälestame eri rahvusest hukkunuid Vabadussõjas ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade. Aga mementolasena pean veelkord rõhutama, et Vabadussõjas ellujäänuid ja nende perekonnaliikmeid ähvardas kohutav saatus pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal ja annekteerimist 6. augustil 1940. aastal. Vabadussõjas võidelnuid ja nende perekonnaliikmeid tapeti punaarmeelaste poolt, küüditati, arreteeriti ja rööviti. Paljud hukkusid Siberi vangilaagrites ja asumisel. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
Tänan, et kohalolnud rõhutavad okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamist Eestis, Gruusias ja Ukrainas. Täna tahaks meenutada tšetseeni laste kurba saatust, kes on massiliselt hukkunud. Peame tänama kindral Dudajevit, kes aitas kaasa Eesti Vabariigi taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel. Kindral Dudajev oli Tartu sõjaväelennuvälja ülem ja okupeeritud Eesti Tartu komandant kui tema nõusolekul 8. märtsil 1989. aastal korraldasime Eesti elanike rahumeelse protestimarsi ümber Tartu sõjaväelennuvälja. Nõudsime Nõukogude vägede lahkumist okupeeritud Eestist. See oli esimene selline üritus Moskva mõju all olnud Ida-Euroopas.”
Seejärel soovis televisiooni esindaja TV3 intervjuud. Enn Tarto rõhutas veelkord, et kehtiv Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõna “ja” selles lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt. Enn Tarto toetab 1920. aasta Tartu rahulepingu 97. aastapäeva tähistamisel Tartus 2. veebruaril vastuvõetud Eesti Vabariigi kodanike avaldust “aastal 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu rahvusvahelise õigusjõu jätkumisest Eesti maa-ala ulatuse suhtes.”
Tartu rahu maja juures oli kell 12.00 alanud kõnekoosolekul palju sõnavõtjaid. Tartu linnavalitsust esindas Vladimir Šokman. Olev Teder jagas raamatut “Müstiline Kikka lahing”. Sai osta Tartu rahu teksti (koopiat).
2. veebruaril 2017. aastal oli Tartus veel palju üritusi. Kell 13.00 algusega pidas Tartu Linnamuuseumi (Narva mnt 23) suures saalis ettekande teemal “Tartu rahu läbi noorte silmade” Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi. Kell !6.00 avati maaülikooli raamatukogus (Kreutzwaldi 1A) Naiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitus.
Kell 17.00 rääkis rahvusarhiivi loengusaalis Tartu rahust Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur. Kell 17.30 algas Poska gümnaasiumi juurest liikuma tõrvikurongkäik Tartu raekoja platsile. Loeti ette deklaratsioon Tartu rahu kehtivusest.

Ülevaate koostas Enn Tarto. Vabandan võimalike vigade pärast. Tartu kirikutes kinnitati Tartu rahu kehtivust 29. jaanuaril 2017. aastal. Tänu Jumala abile ja Eesti rahva tublidusele on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik, on säilinud Eesti meel ja keel. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!

Tartus,
8. veebruaril 201