Tartu Memento

Mittetulundusühing Tartu Memento

Austatud Tartu Memento liikmed ja külalised! Tartu Memento saab tänavu 28. aastaseks.

Austatud Tartu Memento liikmed ja külalised! Tartu Memento saab tänavu 28. aastaseks. Tartu Memento asutati 23. aprillil 1989. aastal Vanemuise ringauditooriumis, Vanemuise tn. 46.

MTÜ Tartu Memento tegevuskava 2017. aastaks.

MTÜ Tartu Memento tegevuskava 2017. aastaks on vastu võetud Tartu Memento juhatuse koosolekul. 2. novembril 2016. aastal.

MTÜ Tartu Memento tegevuskava 2017. aastaks kinnitati 17. detsembril 2016. aastal toimunud MTÜ Tartu Memento jõulukonverentsil (poolt 61 jõulukonverentsist osavõtjat).

 

1) 14. jaanuaril 2017. aastal

 

Tartu vabastamise mälestusüritus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures toimus 14. jaanuaril 2017. aastal algusega kell 12.00, korraldajaks oli Tartu Memento, vastutavaks isikuks juhatuse liige Endel Uudevald.

Nagu me teame, oli Eesti Vabadussõjas 7. jaanuariks 1919 enamlaste pealetung seisma pandud. Lahinguline algatus oli läinud Eesti vägede kätte. Enamlastest vabastatud Tapalt suundusid soomusrongid nr.1 ja nr.3 Tartu suunas. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. Soomusrongi nr.1 ülem oli Anton Hirv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Oskar Luiga. Koos soomusrongidega liikusid Tartu poole partisanid leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel.

Otsustav lahing võideti 14. jaanuaril 1919 Tähtvere väljadel, Tartu vabastamine innustas Eesti vägesid, sisendas optimismi Eesti elanikes. Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediitkassa Keldris, kus bolševikud olid metsikult tapnud 33 süüta inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Aposteliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreester Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr. Traugott Hahn ning Wilhelm Schwartz.

  1. augustil 2000 kuulutas Vene Õigeusu Kirik piiskop Platoni, Mihhail Bleive ja  Nikolai Bežanitski pühakuteks. 15. Septembril 2000 tegi seda ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat.

Pärast võitu Tähtvere väljadel, Tartu vabastamist ja tapatalgute peatamist Krediitkassa keldris jätkasid soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid võitlust Eesti eest lõuna suunas. Leitnant Julius Kuperjanov hukkus Paju lahingus saadud haavadesse 2. veebruaril 1919. Aasta pärast, 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 3. juulil 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati Nõukogude Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid muudatusi okupatsioonivõimude poolt, taastati monument endisel kujul Tartu Memento algatusel ja Tartu Linnavalitsuse üksmeelsel toetusel 2006. aastal.

Vastavalt traditsioonile kogunesid Tähtvere parki taastatud monumendi juurde võidu- ning leinaüritusest osavõtjad. Taastatud monument puhastati lumest ning asetati leinaküünlad. Monumendist paremal pool olid Tartu Memento lipuga Jaan Haring, Pitka Relvavendade esindus, Vabadusvõitlejate esindus, Ristideta Hauad esindus. Endel Uudevald tegeles helivõimendusega ja tema käes oli Tartu Memento leinapärg. Ürituse avamisel kell 12.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Pärast Tartu Memento esimehe Enn Tarto lühikest sõnavõttu viisid vaimulikud munkpreester Orenti ja diakon Toomas Erikson läbi mälestuspalvuse.

Seejärel algasid lühisõnavõtud ja pärgade asetamine. Tartu linna poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta tänas eriti üliõpilaste ja korporatsioonide kohalolekut, tänas kõiki kohalolnuid ning asetas leinapärja.

Seejärel tõid leinapärja Kaitseliidu Tartu Maleva ja Tartu Kaitseliidu Tamme malevkonna esindus. Tartu Memento poolt asetasid leinapärja Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Pärja asetas korporatsioon Vironia esindus, pärjad asetasid Pitka Relvavendade organisatsiooni esindus, Vabadusvõitlejate esindus. Mitmed kohalolnud isikud asetasid leinaküünlaid oma sugulaste mälestuseks, kes hukkusid Vabadussõjas 1918-1920. Vabadussõjas langes ligi 5000 võitlejat, umbes 14 000 sai haavata.

Sõnavõtuga esines Tähtvere Seltsi poolt koos lapsega kohal olnud proua Kadi Riive. Ta kutsus üles, et Tähtvere Seltsi liikmed viiksid mälestusküünlad taastatud monumendile.

Ürituse lõpul esines lühisõnavõtuga Enn Tarto. Ta tänas kõiki üritusest osavõtnuid. Ta tänas Eesti Üliõpilaste Seltsi ja korporatsioonide kohalolekut. “Me tähistame võitu Tähtvere väljadel 14. jaanuaril 1919. aastal. Mäletame ja leiname hukkunuid Krediitkassa keldris. Me mälestame ja leiname Eesti Vabariiki tabanud okupatsioonide ajal hukkunuid ning võitluses Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade kogu maailmas. Me ei tohi unustada neid, kes on andnud oma elu või tervise võitluses taastatud Eesti Vabariigi eest. Ka nemad vajavad mälestamist ja mälestussambaid. Aidaku tänane üritus, et eesti keel ja meel jääksid püsima. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!”

Lugupidamisega

Enn Tarto

Tartus, 18. Jaanuaril 2017. a

 

2) 2. veebruaril 2017. aastal

 

Tartu rahulepingu 97. aastapäeva tähistamine Tartus 2017. aastal

 

Teatavasti kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Tartus (Tartu rahu majas Vanemuise 35) alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene NSFV vahel. Selles rahulepingus tunnustab Nõukogude Venemaa “Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust”, tõotab loobuda “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” ning deklareerib, et “Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu”. 4. veebruaril 1920. aastal ratifitseeris Tartu rahulepingu ülevenemaaline kesktäitevkomitee. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir. 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu Tartu rahulepingu. 30. märtsil 1920. aastal vahetatakse ratifitseerimiskirjad Moskvas ja Tartu rahuleping astub jõusse.

 

  1. veebruar 2017. aasta

 

  1. veebruari hommikul toimus Piret Tarto intervjuu Pereraadios Tartu rahu 97. aastapäeva tähistamise teemal Tartus.

Mitmed Tartu Memento inimesed käisid 1. veebruaril kalmistutel küünlaid ja mälestuspärgi asetamas. 1. veebruaril kella 12.00 kuni 14.00 toimus Tartu Memento juhatuse koosolek. Mäletati ja mälestati hukkunuid. Avaldati kaastunnet leinajatele ja kavandati 2. veebruari üritustest osavõttu.

Tartu rahu 97. aastapäeva eel 1. veebruari õhtul toimus Tartus, Tartu Ülikooli kohvikus järjekordne Karikakra klubi üritus, mis kandis pealkirja “Eesti-Vene piirileping ja Tartu rahu”. Esinesid ja kuulajate küsimustele vastasid Riigikogu liige Jüri Adams ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Arutelu modereeris Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Piret Tarto, kes oma sissejuhatavas sõnavõtus andis ülevaate Tartu rahust., selle rollist Eesti lähiajaloos, eriti Eesti iseseisvuse taastamise aegadel ning Tartu rahu tähendusest seoses Eesti-Vene piirilepinguga.

Kõlama jäänud faktid.

Eesti rahuleping Venemaaga ei ole lihtsalt rahuleping, vaid ka iseseisvuse kinnitamise leping ehk meie sünnitunnistus.

Enn Tarto ja Jüri Adams tegelesid sügaval Nõukogude ajal põrandaaluse haridustegevusega, huvitudes Tartu rahulepingust. Jüri Adams on salaja koguni kahel korral paljundanud Tartu rahulepingut kirjutusmasinal.

Meenutati vaprat vabadusvõitlejat Reet Tobret.

Nõukogude ajal ei räägitud Tartu rahust avalikult, aga huvitaval kombel oli V.I. Lenin märkinud mitmel korral Tartu rahulepingut oma teostes. Taastatud Eesti Vabariigis mitmed Eesti Vabariigi juhtpoliitikud ei uskunud Petserimaa tagastamisse. Riigikogu liige Jüri Adams arvas, et kui piirilepingu ratifitseerimine Riigikogus toetuse saab, siis tema on üks nendest, kes vastu hääletab. Loodame, et see siiski ei sünni Tartu rahu mainimata nagu nõuab Põhiseadus!

Arutelu lõpus jäi kõlama kindel mõte, et Eesti riikliku järjepidevuse põhimõtet ei saa kahjustada ja Tartu rahu peab jääma kehtima.

  1. veebruar 2017. aasta

 

Kell 9.00 algas Jaan Poska Gümnaasiumi juures (Vanemuise 35) gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus. Eelmisel aastal tegeles mälestusürituse korraldamisega Jaan Poska gümnaasium, käesoleval aastal Miina Härma Gümnaasium. Järgmiseks aastaks on teatepulga lubanud üle võtta Annelinna Gümnaasium. Tänavu Miina Härma Gümnaasiumi üheksandate klasside õpilased etendasid ajalooõpetaja Urma Linnuse juhendamisel Juhan Saare näidendit “Tartu rahu”. Näidendis asusid õpilased rahuläbirääkimisi pidanud Eesti ja Vene saadikute rolli. Et luua venelastele pilt eestlaste veel säilinud lahinguvalmidusest, marssisid rahukõneluste ajal tänaval sõdurid. Tartu gümnasistidele riigikaitse tunde andev Tõnis Asson oli 2. veebruaril toimunud etenduses Miina Härma Gümnaasiumi üheksandate klaaside õpilastest kokku pannud löögirühma ja neid ümber koolimaja marssimisega harjutanud. Eheduse lisamiseks kandsid õpilased Vanemuise teatrilt laenatud sineleid ja püsse. Nende ees marssis 9B klassijuhataja Vello Vellearu. Vaatajad olid Tartu rahu tähistamisest vaimustuses.

Kell 10.15 algas pärgade panek Vabadussõja memoriaalile Pauluse kalmistul, seejärel Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale ning Lõuna-Eesti mälestussamba ja Tartu vabadussamba (Kalevipoeg) jalamile. MTÜ Tartu Mementot esindas juhatuse liige lippur Jaan Haring Tartu Memento lipuga.

Kell 11.00 algas mälestusüritus Vabadussõja (1918-1920) mälestussamba juures Emajõe ääres. Kohal oli üliõpilaste, korporatsioonide, KVÜÕA, kaitseliitlaste ja Tartu linnavõimude esindajad. Kõneles Tartu linnapea Urmas Klaas, KVÜÕA täiendõppekeskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske ja korp! Ugala vilistlane Kaarel Antons.

Kell 12.00 sai alguse mitu olulist sündmust. Rahvusarhiivi uues peahoones Noora (Nooruse 3) toimus Tartu rahulepingu originaali esitlus. Pidulikust sündmusest võttis osa EV President Kersti Kaljulaid, riigiarhivaar Priit Pirsko, ajaloolane ja riigikogu liige Aadu Must ja palju külalisi. Tallinnast politsei abiga transporditi Tartusse rahulepingu originaal. Rahvusarhiivi uues hoones valvasid lepingut nelja päeva jooksul kõrgema sõjakooli kadetid, kaitseliitlased ja üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Neljapäeval, reedel ja laupäeval olid Noras lahtiste uste päevad. Külastajad said vaadata Tartu rahulepingu originaali.

  1. veebruaril kell 12.00 koguneti traditsioonilisele kõnekoosolekule Vanemuise tn 35. Tartu Rahu Põlistamise Seltsi, Eesti Vabaduspartei- Põllumeeste kogu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtimisel korraldati Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva mälestusüritus. Kohal olid Tartu Memento poolt lipuga Jaan Haring, juhatuse liige Endel Uudevald, Tartu Memento esimees Enn Tarto ja palju Tartu Memento inimesi.

Kõnekoosoleku juhataja Rein Koch andis esimesena sõna Riigikogu liikmele Jüri Adamsile Eesti Vabaerakonnast. Jüri Adams tänas ja õnnitles kõiki Tartu rahu sõlmimise 97. aastapäeva puhul. Eriti tänas ta Petserimaalasi julguse ja vapruse eest. Ta oli seisukohal, et Tartu rahust ei tohi loobuda. Seejärel kõnekoosoleku juhataja Rein Koch andis sõna Enn Tartole. Enn Tarto õnnitles oma sõnavõtus kõiki kohale tulnuid Tartu rahu 97. aastapäeva puhul, tänas kuulajaid.

Oma kõnes rõhutas Enn Tarto järgnevat:

“Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõjas ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks. Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning otsustati Eesti lääneorientatsioon. Olen vastu, et kinkelepinguga loovutada 5% Eestile Tartu rahu lepingu alusel kuuluvast maast. Eesti peab võitlema selle nimel, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas oleks võimalikult tugev ja reaalne NATO kohalolek. Eesti kuulub Euroopa Liitu. See on osa meie lääneorientatsioonist. Aga me peame Euroopa Liidus võitlema Eesti huvide eest ning selgitama Eesti võimalusi. Sisserändajate uputust ei ole vaja. Praegused uued võimulolijad Riigikogus ja ka opositsioon peavad pingutama selle nimel, et Eestis jätkuks meie inimestele töökohti, et nad ei peaks lahkuma ja juba lahkunutel oleks võimalik Eestisse tagasi tulla.

Me mälestame eri rahvusest hukkunuid Vabadussõjas ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade. Aga mementolasena pean veelkord rõhutama, et Vabadussõjas ellujäänuid ja nende perekonnaliikmeid ähvardas kohutav saatus pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal ja annekteerimist 6. augustil 1940. aastal. Vabadussõjas võidelnuid ja nende perekonnaliikmeid tapeti punaarmeelaste poolt, küüditati, arreteeriti ja rööviti. Paljud hukkusid Siberi vangilaagrites ja asumisel. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.

Tänan, et kohalolnud rõhutavad okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamist Eestis, Gruusias ja Ukrainas. Täna tahaks meenutada tšetseenia laste kurba saatust, kes on massiliselt hukkunud. Peame tänama kindral Dudajevit, kes aitas kaasa Eesti Vabariigi taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel. Kindral Dudajev oli Tartu sõjaväelennuvälja ülem ja okupeeritud Eesti Tartu komandant kui tema nõusolekul 8. märtsil 1989. aastal korraldasime Eesti elanike rahumeelse protestimarsi ümber Tartu sõjaväelennuvälja. Nõudsime Nõukogude vägede lahkumist okupeeritud Eestist. See oli esimene selline üritus Moskva mõju all olnud Ida-Euroopas.”

Seejärel soovis televisiooni esindaja TV3 intervjuud. Enn Tarto rõhutas veelkord, et kehtiv Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõna “ja” selles lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt. Enn Tarto toetab 1920. aasta Tartu rahulepingu 97. aastapäeva tähistamisel Tartus 2. veebruaril vastuvõetud Eesti Vabariigi kodanike avaldust “aastal 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu rahvusvahelise õigusjõu jätkumisest Eesti maa-ala ulatuse suhtes.”

Tartu rahu maja juures oli kell 12.00 alanud kõnekoosolekul palju sõnavõtjaid. Tartu linnavalitsust esindas Vladimir Šokman. Olev Teder jagas raamatut “Müstiline Kikka lahing”. Sai osta Tartu rahu teksti (koopiat).

  1. veebruaril 2017. aastal oli Tartus veel palju üritusi. Kell 13.00 algusega pidas Tartu Linnamuuseumi (Narva mnt 23) suures saalis ettekande teemal “Tartu rahu läbi noorte silmade” Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi. Kell !6.00 avati maaülikooli raamatukogus (Kreutzwaldi 1A) Naiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitus.

Kell 17.00 rääkis rahvusarhiivi loengusaalis Tartu rahust Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur. Kell 17.30 algas Poska gümnaasiumi juurest liikuma tõrvikurongkäik Tartu raekoja platsile. Loeti ette deklaratsioon Tartu rahu kehtivusest.

 

Ülevaate koostas Enn Tarto. Vabandan võimalike vigade pärast. Tartu kirikutes kinnitati Tartu rahu kehtivust 29. jaanuaril 2017. aastal. Tänu Jumala abile ja Eesti rahva tublidusele on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik, on säilinud Eesti meel ja keel. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!

 

Tartus,

  1. veebruaril 2017

3) 24. veebruaril 2017. aastal

 

Tartu Memento inimesed osalesid Toomemäel algusega kell 10.00 Tähetorni juures ja Kalevipoja mälestusmärgi juures toimuvatel Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamise üritustel. Tartu Memento lipuga oli kohal juhatuse liige Jaan Haring. Enn Tarto koos Piret Tartoga viibisid Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kutsel Tallinnas Estonia kontserdimajas.

 

4) 25. märts 2017. aastal

 

Juba 24. märtsil käisid mementolased mikrobussiga Ülenurmel Maamuuseumis. MTÜ Tartu Memento poolt korraldatud 1949. aasta märtsiküüditamise leina- ja mälestusjumalateenistus algas kell 12.00 EELK Tartu Pauluse kirikus. Tartu Memento lippu kandis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Enn Tarto. Teda aitas Ilmar Tarto. Väga südamliku leinajumalateenistuse viisid läbi EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets ja EELK Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

Kell 12.40 algas leinaüritusest osavõtjate liikumine Pauluse kiriku juurest mööda kõnniteed Pepleri tänavale (Pepleri 27) asuva mälestusmärk Rukkilille juurde. Tartu Memento lippu kandis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Mart Peik.

Üritus jätkus kell 13.00 mälestusmärk Rukkilille juures. Vastutav isik oli Endel Uudevald. Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Sissejuhatava kõnega esines Tartu Memento esimees Enn Tarto. Mälestuspalvuse pidas EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja pastor Ants Tooming. Lühisõnavõttudega esinesid ning mälestus-ja leinapärgi asetasid Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman, Tartumaa maavanema esindus, Kaitseliidu Tartu Maleva ja KVÜÕA esindus, mitmed kohaletulnud, ka Tartu vangla ametnikud. Tartu Memento poolt asetasid pärja Tiina Margus ja Enn Tarto.

Oma sõnavõtus rõhutas Enn Tarto veelkord, et märtsiküüditamine on aegumatu inimsusevastane kuritegu, mille käigus üle 22 000 inimese küüditati Venemaale.

Tartu mementolastele sõbralik koor Vanad viisid laulis 5 laulu 1949. aasta küüditatute mälestuseks.  Tartu Memento esimees Enn Tarto teatas, et vastavalt väljakujunenud traditsioonile mälestatakse 1944. aasta 27. ja 28. märtsil punavägede poolt läbiviidud Tartu pommitamises hukkunuid. Umbes kell 14.15 Tartu Memento liikmed läksid puhkama Kotka keldrisse.

Leinapäeva vastuvõtt oli ka muuseumis KGB kongid, korraldajaks muuseumi kuraator Silver Kaldma. Üle 40 Rukkilille juures olnud leinaja läksid muuseumisse KGB kongid.

Algusega kell 18.00 alustati mälestusküünalde süütamist Tartus Raekoja platsil. Juhatuse liige Endel Uudevald tõi sinna mitu kasti küünlaid. Mementolased süütasid need ja asetasid laiali.

Põhitöö tegid ära noored Eesti Üliõpilaskondade Liidust, Eesti Noorteühenduste Liidust, Eesti Õpilasesinduste Liidust ja teised noored.

Suur, suur tänu noortele!

 

5) 21. aprillil 2017. aastal

  1. aprillil 2017. aastal toimub Rahu tn. 8 Tartu Memento aastakoosolek. Austatud täna, 21. aprillil 2017. aastal toimuva MTÜ Tartu Memento liikmete üldkoosolekust osavõtjad, lugupeetud daamid ja härrad! Jõudu, õnne ja tervist tänase koosoleku kordaminekuks.

 

6) 14. juuni 2017 – riiklik leinapäev

Tartu Memento palub läbi viia 1941. aasta juuniküüditamise 76. aastapäeva leina- ja mälestusjumalateenistuse EELK Tartu Pauluse kirikus. Tartu Memento korraldab mälestusürituse mälestusmärk “Rukkilille” juures. Tartu Memento liikmed osalevad mälestus- ning leinaüritustel nii Tartus kui kogu Eestis. Represseeritud Lätist ja Leedust on lubanud 14. juunil 2017. aastal Tartusse tulla.

 

7) 23. juuni 2017 – võidupüha, jaanilaupäev

Tartu mementolased osalevad Kaitseliidu Tartu maleva korraldatavatel Tartumaa maakaitsepäeva üritustel. Võit Landeswehri üle Võnnu lahingus 1919. aastal.

 

8) 24. juuni 2017 – jaanipäev

Tartu mementolane tähistab jaanipäeva kodus oma pere juures või koos sugulaste ja tuttavatega kas Tartus või maakodus Tartumaal või veel kaugemal.

 

9) 8. juuli 2017

  1. ja 9. juulil 1941. aastal Tartu vanglas toimunud massimõrva ohvrite leinaüritus toimub Tartu Pauluse kalmistul Tartu vanglas mõrvatute mälestussamba juures, leinatalitus jätkub Antoniuse õues ja seejärel O. Lutsu majamuuseumis. Ootame õpetaja Joona Toivaneni osavõttu.

 

10) 23. august 2017 – kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev

Tartu Memento liikmed sõidavad bussiga Viljandimaale Pilistvere kivikangru juurde mälestuspäeva üritusele.

 

11) 22. september 2017 – vastupanuvõitluse päev

Tartu Memento liikmed osalevad üle Eesti vastupanuvõitluse päeva üritustel. Vastavalt Tartu Memento juhatuse soovile korraldatakse 2017. aastal vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tartus.

 

12) Detsember 2017

MTÜ Tartu Memento traditsiooniline jõulukonverents-üldkoosolek Tartus.

 

13) Tartu Memento korraldab 2017. aastal iga kuu esimesel kolmapäeval MTÜ Tartu Memento juhatuse koosoleku Tartus Riia 12. kui välja arvata mõned suvekuud, siis korraldame iga kuu kolmandal kolmapäeval Tartu Memento liikmetele kohtumise ehk nn infopäeva Riia 12 Tartu Kaitseliidu õppeklassis või mujal. Tartu Kaitseliit nõuab ID kaardi ettenäitamist.

 

14) 2017. aasta jooksul on kavas korraldada Tartu Memento liikmetele vähemalt üks õppereis bussiga. 17. juunil 2017. a Keila-Joale.

 

15) Tartu Memento juhatusel on eesmärk paluda Eesti Rahva Muuseumi juhtkonda, et Eesti Rahva Muuseumis oleks alaline väljapanek (näitus) repressioonidest ja represseeritutest, rahva vastupanust ning vabadusvõitlejatest rasketel okupatsioonide aastatel.

 

16) Tartu Memento juhatuse liikmed osalevad jätkuvalt 2017. aastal Eesti Memento Liidu koosolekutel, teeme koostööd EMLi Bürooga Tallinnas Endla 4, avaldame Tartu Memento tegemisi Tartu Memento Teatajas, teeme kaastööd EMLi Teatajale, õnnitleme EMLi Teatajas meie liikmeid.

 

17) Tartu Memento juhatuse soov on valida juhatusse Elmar Ilves

 

18) Tartu Memento liikmeid ja nende sugulasi lahkub pidevalt meie keskelt. Tartu Memento juhatus on teinud omalt poolt kõik ja teeb ka 2017. aastal selleks, et avaldada kaastunnet lahkunute sugulastele ja leinajatele.

 

Tartu Memento juhatuse liikmed osalevad jätkuvalt 2017. aastal Eesti Memento Liidu koosolekutel, teeme koostööd EML-i Bürooga Tallinnas Endla 4, avaldame Tartu Memento tegemisi Tartu Memento Teatajas, teeme koostööd EML-i tetajas, õnnitleme EML-i Teatajas meie liikmeid.

Suur tänu juhatuse liikmetele Tiina Margusele, Maie Esperkile, Endel Uudevaldile ning Jaan Haringule! Suur tänu kõigile meid abistanud Tartu Memento liikmetele! Täname kõiki meid abistanud struktuure ja inimesi!

 

Lugupidamisega,

Enn Tarto

MTÜ Tartu Memento esimees

Tartus,

  1. aprill 2017. aastal