veebruar 2011

2.veebruar 2011.aasta

Rahvakoosolek Tartus,Vanemuise tänav 35 maja juures

Enn Tarto sõnavõtt:

 „Austatud Riigikogu esimees proua Ene Ergmaa, Eesti Vabariigi riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse esindajad, ohvitserid, sõjaväelased, kaitseliitlased, kaaskannatajad ja kaasvõitlejad, kõik kes te olete täna kogunenud siia Tartu rahu maja juurde, lugupeetud daamid ja härrad, üliaustatud lapsed, kes on siin või jälgivad meie üritust eemalt!

Tervitan teid kõiki tänase Tartu rahulepingu sõlmimise 91. aastapäeva puhul Tartu Memento, Eesti Memento Liidu ja Kaitseliidu Vanematekogu poolt!

Meeldiv oli kuulda, et minu eelkõneleja minister Tõnis Lukas toetab seisukohta, et Eesti Vabariigis peab jätkuvalt kehtima ajateenistus. Kordan veelkord tänasel üritusel, et Eesti riik ja rahvas vajavad jätkuvalt ajateenijaid, profesionaalseid sõjaväelasi ning pidevalt täiendõpet saavaid reservsõjaväelasi. Me vajame Kaitseliitu ja kaitseliitlasi, noorkotkaid, kõdutütreid ja naiskodukaitse liikmeid. Tervitan kõiki kes tegelevad isamaalise kasvatusega koolides, kõrgkoolides ja meedias!

Austatud kohalolijad!

 Teiseks tahan rõhutada, et Eesti vajab majanduslikku kosumist. Tööpuuduse tõttu on suur osa elanikkonnast väga, väga raskes olukorras. Riik, kohalikud omavalitsused ja jõukamad inimesed peavad neid aitama.

Kolmandaks tahaksin rõhutada, et igal riigil on õigus oma nägemusele ja seisukohtadele ajaloost. Põhiseisukohad on ära toodud 28. juunil 1992. aastal rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduses.

 Austatud kohalolijad!

 Tsiteerin kehtiva Põhiseaduse §122 esimest lauset:

Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepinugtega.

Rõhutan veelkord, et meie Eesti ajaloolased, ajakirjanikud ning poliitikud peavad sügavuti mõistma, et igal riigil on õigus oma seisukohtadele ajaloo põhiküsimustes.Meil ei ole õigust oma naaberriikide riiklikul tasandil peale suruda meie seisukohti ajaloo käsitlusel ja meie naabritel ei ole õigust riiklikul tasandil Eesti Vabariigile kui riigile oma seisukohti peale suruda.

Eesti Vabariik võitis Vabadussõja 1918.-1920. aastal. 2.veebruaril 1920. aastal sõlmiti siin kõrvalmajas rahuleping Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Te teate, et Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning Venemaa tõotas loobuda kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta.

1940. aastal Nõukogude Liit okupeeris ja veidi hiljem annekteeris Eesti riigi.

20.  augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi iseseisvus taastati.

Varsti on Riigikogu valimised. Loodan, et rahvas valib meie seadusandliku kogusse inimesed, kes mõistavad, et igal riigil, muidugi ka Eesti riigil, on õigus oma ajaloonägemusele.

Ajaloonägemusest järeldub ka minevikukangelaste austamine. Me oleme siin Tartu Rahu maja juures, me mälestame ja austame Jaan Poskat.

Tänapäeva Venemaal kiputakse mälestama ja austama kõigi aegade suurimat timukat Jossif Stalinit.  Kahju küll! Aga see on Venemaa siseasi ja Eesti kui riigil ei ole õigust Venemaale kui riigile survet avaldada.

Austatud kohalviibijad!

Usume, loodame ja võitleme selles suunas, et 2. veebruaril 2020. aastal tähistatakse siin Tartu Rahulepingu sõlmimise 100.aastapäeva. Ja rahvast on kogunenud veel rohkem kui täna.

Võitlus Eesti riigi ja rahva püsimajäämise eest kestab!