Kuu: aprill 2013

Enn Uibo, leegitsev isiksus, unustatud luuletaja.

  

25. märtsil möödus 1949. aasta  märtsiküüditamisest 64 aastat. Selle sündmuse vägivald puudutas paljusid perekondi ja hirm, mida ta külvas, puudutas  kõiki.    Seda ei saa unustada.

Samal päeval meenutati Kirjandusmuuseumi saalis  traagilise saatusega luuletajat  Enn Uibot (25. oktoober 1912- 31.august 1965).  Enn Uibot võib nimetada ka unustatud luuletajaks. Ta  sünnist möödus läinud sügisel sada  aastat.  Nõukogude võim tegi kõik, et Enn Uibo, kelle viimseks asemeks sai  nimetu haud vangla matusepaigas Mordvamaal, jääkski unustusse.

Enn Uibo  loomingust ilmus  eluajal vaid väikene osa, 1935. aastal esikkkogu „Kuldkõrte igatsus” ja  1938. aastal „Homse nimel”. Kolmas – valikkogu    „Testament. Valik luulet 1930- 65” ilmus juba  postuumselt 1995. aastal.

Enn Uibo  kogu elu möödus homse nimel. Ülesehitava ideaalse homse nimel, mis tiivustas ta vaimu.  Enn Uibo oli rahvuskirjanik, kelle  paleus  oli isamaa. Selle eest vangistasid ta sõja lõpu lähenedes esmalt sakslased, õnneks mitte kauaks. Sellest peale, kui algas nõukogude okupatsioon, möödus Enn Uibo elu laagris, asumisel, vangis. 1944  sügisel arreteeriti ta NKVD poolt  ja  kümme järgmist aastat möödusid Kaug- Põhjas, Norilski vangilaagris, seejärel viibis ta seal 2 aastat asumisel.

Naasnud Eestisse, ei saanud ta vaba olla aastatki, kui saadeti nõukogude vastase propaganda eest sunnitööle Mordvasse.  Seal lõppes ta elutee. Ta  luule, mis on  sündinud valdavalt laagris, räägib vabadusest, armastuseset ja isamaast.

Luuletuste kirjutamine oli ta jaoks  pidev vaimutöö, kaasvangid tõid ta värsse pähe õpituna välja vabadusse ja rääkisid temast kui erakordsest inimesest..

Enn Uibo luulet ja teda ennast  iseloomustasid kõrged paleused: piiritu ausus, vaprus  ja põhimõttekindlus. Ta  isamaa-armastust  ja aatelisust võib nimetada ennast hävitavaks, ta armastas isamaad harva esineva romantilise kirega ja talus püstipäi karistused selle eest. Luuletajaid, kelle loomingut Enn Uibo omaga võrrelda ja kaaluda, leidub piisavalt. Enn Uiboga võrdselt pühendunud vabadusvõitlejaid on harva, oma ideaali teenimine mitte sõnas vaid reaalsuses teeb ta suureks.

Mälestusüritusel said sõna kirjandusteadlane Rutt  Hinrikus esitamaks fakte Enn Uibo elust  ja prantsuse filoloog Merike Riives, kelle vanemad kuulusid Enn  Uibo mõttekaaslaste hulka  ning  kes oli lapsena luuletajaga kirjavahetuses. Viljar Ansko, suur luulekunsti austaja, kes on palju laagriluulet trükis avaldanud, esines poleemiliselt ja veendunult.  Enn Tarto ja Valdur Raudvassar olid Mordvas Enn Uibo laagrikaaslased ja meenutasid teda erakordse  isiksusena.  Üritusele pani punkti Enn Uibo tütre Halliki  Uibo sõnavõtt.## Rutt. Hinrikus; 01.04.2013.##

Leinapäev Tartus 25.märtsil 2013. aastal

            Märtsiküüditatute ja hilisemate punaterrori ohvrite mälestamine Tartus algas juba 25. märtsi hommikul. Leinaküünlaid viidi Tartu kalmistutele – nii mälestusmärkide juurde kui ka kannatanute haudadele.

MTÜ Tartu Memento korraldas leina- ja mälestusjumalateenistuse Pauluse kiriku krüptis, sest EELK Tartu Pauluse kirik on remondis. Kella 12.00 kuni 12.45 toimunud jumalateenistuse viis läbi praost Joel Luhamets. Praost õnnistas ka Tartu Memento lipu.

Kell 12.45 algas traditsiooniline leinarongkäik mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri tänaval asuva mälestusmärk „Rukkilill“ juurde, kus toimus leinaüritus kella 13.00 kuni 14.00. Ürituse vastutaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige Mart Peik. Leinaürituse alguses lauldi ühiselt Eesti Vabariigi hümni. Seejärel toimus Tartu Memento esimehe Enn Tarto ettepanekul leinaseisak. Leinati ja mälestati eelkõige 64 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamise ohvreid, kõikide küüditamiste ohvreid 1940 kuni 1941 ja 1944 kuni 1951, poliitvange, kõiki, kes on langenud võitluses Eesti vabaduse eest, relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid ning avalik-õiguslikus vastupanus osalenuid. Mälestati ja leinati kõiki meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaaskannatajaid ja kaasvõitlejaid.

Siis algasid lühisõnavõtud, jätkus küünalde süütamine, leinapärgade ja -kimpude asetamine.

Leinateenistuse viis läbi Kaitseliidu kaplan hr. Valdo Lust.

Oma sõnavõtus rõhutas Enn Tarto, et 1949.aasta märtsis okupantriik Nõukogude Liit ja tema kohalikud käsilased küüditasid Siberisse üle 20 tuhande Eesti kodanikud. Deporteeritud olid eelkõige lapsed, naised ja vanurid, kellest otseselt hukkus üle 3000 inimese.

Märtsiküüditamine on okupantriigi NSV Liit poolt läbiviidud aegumatu inimsusevastane kuritegu. Nõuame, et N. Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon eelkõige vabandaks Eesti Vabariigi kodanikele aastatel 1940-1941 ja 1944-1991 osaks saanud hukkamiste ja kannatuste eest.

1949. aastaks oli NSV Liit võitnud II maailmasõja, sõja kaotajad maksid kontributsiooni, sajad tuhanded poliitvangid töötasid kommunistide koonduslaagrites. 1949.aasta deporteerimise lõppeesmärgiks oli rahvusmõrv. Otsene eesmärk oli elanike hirmutamine, et läbi viia sundkolektiviseerimine, et elanikud „vabatahtlikult sunniviisiliselt“ loobuksid oma maast, metsadest ja vara põhiosast.

Enn Tarto rõhutas veelkord, et Vene Föderatsioon tunnustagu Eesti Vabariigi okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal, vabandagu, kompenseerigu kahjud, tagastagu ja avagu arhiivid, võimaldagi repressioonipaikade külastamist, haudade otsimist ja mälestusmärkide paigaldamist!

Rahu, ikka rahu, elagu Tartu rahu!

Siis sai sõna Tartu abilinnapea hr. Jüri Kõre, kes koos abilinnapea pr. Tiia Teppaniga asetasid leinapärja.

Lühisõnavõttudega esines ja asetas leinapärja Tartu Maavalitsusest maavanem hr. Reno Laidre. Kohal olid ja leinapärja asetasis Kaitseliidu Tartu Maleva esindus major Rosenbergi juhtimisel, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus kolonel Ermuse juhtimisel ning IRL-i Tartu piirkonna esindaja. Seejärel asetasid leinapärja Tartu Memento juhatuse liikmed prouad Elju Andre ja Valve Luuka ning Tartu Memento esimees Enn Tarto.

Leinalipuga kohal olnud hr. Tõnis Luukasele tehti veelkord ettepanek, et uues Eesti Rahva Muuseumi majas oleks eraldi ruumid repressioonide püsiekspositsiooniks. Mälestusmärgi juures jätkus küünalde süütamine ja mälestuskimpude asetamine.

Kella 14.00 kuni 15.00 oli ajalooteemaline üritus muuseumis KGB-kongid, endises „Hallimaja keldris“, Riia tn.15B

15.00 kuni 16.30 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis vabadusvõitleja ja luuletaja Enn Uibo 100. sünniaastapäeva tähistamine. Enn Uibo elutee lõppes 1965. aastal kommunistlikus koonduslaagris Mordvas.

Kell 18.00 algas Tartus Raekoja platsil leinaküünalde süütamine. Peakorraldajaks MTÜ Tulipisar ning üliõpilased. Ka Tartu Memento aktivistid ja paljud linnakodanikud osalesid leinaküünalde asetamisel ja süütamisel.

Kõigile suur, suur tänu!

 

Tartu Memento Teataja

## Enn.Tarto ##

Teade MTÜ Tartu Memento üldkoosolekust

 

 

Ühingu korraline aruande-valimiskoosolek toimub laupäeval 20.aprillil 2013.a.algusega kell 12:00   Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsi saalis  asukohaga Tartu Struve tn 1.

KOOSOLEKU PÄEVAKORRAS  on järgmised küsimused

  1. Ühingu 2012.aasta majandustegevuse ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine.
  2. Juhatuse esimehe valimine.
  3. Juhatuse liikmete valimine.
  4. Revisjoni komisjoni liikmete valimine.

Ootame liikmete aktiivset osavõttu.

MTÜ Tartu Memento juhatus .          03.04.2013.a.