Kuu: aprill 2012

Enn Tarto (Jüri Kuke mälestuskonverentsil 25.03.2012):

 

Vabadusvõitleja Jüri Kukk suri 27. märtsil 1981. aastal Vologda tapivanglas. Sügav kaastunne tema perele ning kõikidele leinajatele.

25. märtsil 1949. aastal viidi punaokupantide poolt läbi massiküüditamine. Üle 20 tuhande inimese küüditati Venemaale, eelkõige naisi ja lapsi. Meie kaastunne kõikidele leinajatele.

27.-28.märtsil 1944. aastal punalendurid pommitasid Tartut. Kaastunne hukkunutele ja leinajatele.

Jüri Kuke mälestuskonverentsid on koht, kus tõstatatakse päris või osaliselt mahavaikitud teemasid. Ilja Ehrenburg, N.Liidus tuntud ajakirjanik, avaldas ajalehes Krasnaja Zvezda artikli „Tapa“. „Tapke!Tapke! Pole olemas niisugust kuritegu, milles pole süüdi sakslased, ei elavad, ega need,kes veel sündimata. Täitke seltsimees Stalini käsku ja trampige fašistlik elajas surnuks tema enda koopas. Murdke vägivallaga saksa naiste rassistlik kõrkus. Võtke neid seaduspärase saagina. Tapke vaprad edasitormavad punaväelased.“ See tsitaat on toodud eesti keelde tõlgitud ja 2010. aastal ilmunud Gabi Köppi raamatust „ Miks ma küll sündisin tüdrukuna?“. Ilja Ehreburgi artiklit „Tapa“ levitati lendlehtedena pealetungivate Punaarmeelaste keskel.

Erinevatel andmetel langes umbes 1,5 kuni 2 miljonit Saksa aladel elanud või viibinud naist vägistamise ohvriks. Nagu me teame, toimus Ida-Preisimaal N.Liidu vägede poolt läbiviidud lausterror. Kohutav oli ka Klaipeda ümbruse, Meemelimaa elanike saatus. Saksa riigi alluvuses oleval Meemelimaal elas enne II maailmasõda umbes 50% sakslasi ja 50% leedulasi. Enamik sakslasi põgenes 1944. aastal lääne suunas, leedulased langesid aga Punaarmee ja N.Liidu repressiivstruktuuride ohvriks.

Eestit päästis Punaarmeelaste lausterrorist nn. liiduvabariigi staatus. 1944. aastal ilmunud N. Liidu ajalehtede artiklite järgi Võru ja Tartu vallutati, Tallinn aga juba niiöelda „vabastati“. Sellepärast oli Punaarmee sõdurite otsest vägivalda tsiviilelanike, ka naiste vastu, Lõuna-Eestis rohkem kui Põhja-Eestis.

Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal tegelesid Eestis terroriga tolleaegsed eristruktuurid: Smerš, NKVD, NLKP, hävituspataljonid, miilits, jne. Kohe algasid arreteerimised , küüditamised, tapmised, jne.

Inimsusevastased kuriteod on aegumatud, olgu toimepanijateks Teise maailmasõja võitjad või kaotajad. Kordan veelkord, et haige poliitvangi otsitud ettekäändel vangitappi saatmine, mis lõppes Jüri Kuke surmaga, on aegumatu inimsusevastane kuritegu.

Leiname.

 

25.märts 2012 Leinapäev Tartus ja Tartumaal

Punaterrori ohvrid, nende sugulased ja leinajad-abistajad süütasid leinaküünlad 25. märtsi hommikul kodudes. Jõudumööda viidi leinaküünlaid lahkunute haudadele. Tartus, Emajõe ääres asuva tulevase Pisarate pargi mälestustahvli juurde viidi 6 küünalt.
Kell 10.00 algas EELK Tartu Pauluse kirikus leinajumalateenistus. Jumalateenistuse viis läbi praost Joel Luhamets ja tema abilised. Leinajumalateenistus oli väga, väga südamlik.
Kell 11.30 kogunes rahvas Pauluse kiriku ette. Tartu Memento lipu ja teiste ühenduste ning sini-must-valgete lippude lehvides kõndisid leinajad mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk “Rukkilille” juurde. Mälestusmärgi ümber oli juba palju leinaküünlaid. Tulijad lisasid veel leinaküünlaid.
Siis lauldi ühiselt Eesti Vabariigi hümni.
Enn Tarto ettepanekul toimus veelkord leinaseisak.
     Mälestati ja leinati 1949. aasta küüditamise ohvreid, kõikide küüditamiste ohvreid, hukkunud poliitvange, Eesti vabaduse eest langenuid, kõiki punaterrori ohvreid ning vabadusvõitlejaid, kes on hilisematel aastatel meie keskelt lahkunud.
     Seejärel asetasid leinapärjad ning esinesid lühisõnavõttudega Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja Tartu linnavolikogu aseesimees Triin Anette Kaasik ning Tartumaa maavanem Reno Laidre. Riigikogu liige Peeter Laurson asetas pärja IRL-i Tartu piirkonna poolt.
      Siis võttis sõna Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto. Enn Tarto rõhutas, et 1939. aastal okupantriigi NSV Liit poolt läbiviidud märtsiküüditamine oli ja on aegumatu inimsusevastane kuritegu. NSV Liidu võimud saatsid 1949. aasta märtsis Eestist Siberisse üle 20 000 inimese, eelkõige naisi, lapsi ja vanureid. Märtsiküüditamise ajal viidi Siberisse umbes 3400 tartlast ja tartumaalast.
     NSV Liit oli II maailmasõja võitnud, II maailmasõja kaotajad maksid N. Liidule kontributsiooni. Vangidest tulvil orjalaagrites töötasid vangid tasuta.
     Enn Tarto rõhutas, et järjekordne terroriakt oli selleks, et muuta samm-sammult eestlased vähemuseks oma ajaloolisel kodumaal, hirmutades inimesi, et nn. “vabatahtlikult” läbiviia sundkollektiviseerimine, vähendada metsavendade abistajaid. Enn Tarto lisas, et Eesti Memento Liidu võitluses Eesti eest jätkub, kõik Ida-naabrite esitatud nõudmised on jõus. Täna rõhutame, et tänapäeva Venemaa peaks vähemalt paluma vabandust N.Liidu poolt läbiviidud inimsusevastaste kuritegude eest.
     Seejärel asetasid leinapärjad Tartu Memento esindajad, teiste ühenduste esindajad ning üksikisikuid. Olid lühisõnavõtud ja laulud.
     Algusega kell 18.00 algas Tartus Raekoja platsil üliõpilaste poolt leinaküünalde asetamine ja süütamine.
    Represseeritute toodud ja põlema pandud küünlad kustutas tugev tuul pidevalt. Vaprad üliõpilased süütasid küünlaid ikka uuesti ja uuesti. Küünaldele otsiti tuulevaiksemaid kohti.
     Loodan, et noored ei külmetanud ja keegi ei jäänud haigeks. Igatahes noortele suur suur tänu!

Tartu Memento Teataja