Pilistveres 21. augustil 2010. aastal Eesti Memento Liidu poolt korraldatud üleriigiline okupatsiooniohvrite mälestuspäev.
Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto sõnavõtt.
“Austatud kaaskannatajad, kaasvõitlejad, meie külalised, lugupeetud daamid ja härrad! 23. augustil Pilistveresse kogunevad kommunismiohvrid juba üle 20 aasta, mementolased alates 1989. aastast, veel varem kogunesid siia ERSPlased. Kõigepealt lubage tänada kõiki tänavuse ürituse korraldajaid: emeriitpastor Vello Salumit, Andrease koguduse vaimulikku Herman Kalmust, härra Rein Purjet ning kõiki Memento kohalike ühenduste aktiviste ja juhte!
Tänan veelkord kõiki, kõiki kohaletulnuid! Meeldiv on jälle kohtuda!
Viimane aasta on mementolastele olnud töine ja suhteliselt edukas. Kuigi kõiki soove ja ettepanekuid ei ole me suutnud riigivõimu ees kaitsta. Eesti ema monument on avatud, ravimitoetus 2,5 tuhande krooni ulatuses toimib, aga sõidupileteid peame ikkagi koguma, reisikulude, väljaannnete ja ürituste raha peame taotlema, pansionaadi küsimus on ikkagi lõplikult lahendamata jne.
14. juunil 2010. aastal Tallinnas Linda kuju juures tegime veelkord teatavaks meie poliitilised seisukohad.
Avaldame kaastunnet kõikidele Eesti vabaduse saavutamise, kaitsmise ja taastamise eest langenutele Vabadussõjas 1918-1920 ja Teises Vabadussõjas 1940-1991.
Samuti mälestame ja leiname taastatud Eesti Vabariigi hukkunud kaitseväelasi.
Leiname ja avaldame kaastunnet kõikidele okupatsiooniohvritele aastatel 1940 kuni 1991: küüditamiste ohvritele, hukkunud ja hukatud poliitvangidele; lahingutes langenutele, sõjapõgenikele, kõikidele ohvritele.
Mälestame ja leiname kõiki meie keskelt haiguse või vanaduse tõttu lahkunud saatusekaaslasi.
25. märtsil 1989. aastal algse Memento koosseisu põhjal või iseseisvalt tekkinud vabadusvõitlejate ja represseeritute ühendustega soovime mõistvat koostööd, vastastikust abistamist ja austust.
Inimene on inimene, elu on elu, austame nii Stalini ajal massimõrvas hukkunuid ja kannatanuid, austame ja leiname hiljem hukkunuid ja kannatanuid. Ka pärast timukas Stalini surma jätkusid repressioonid. Pärast Teist Maailmasõda jätkus Eestis lakkamatu vastupanu ja aktiivne vabadusvõitlus. Meenutame metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, poliitiliste vahenditega (mitterelvastatud) vastupanuliikujaid.
Juba 23. augustil 1979. aastal avalikustati 45 Eesti, Läti ja Leedu avalik kiri, järgnesid Hirvepargi miitingud ja Balti kett, rahvuslikud üritused lauluväljakul jne.
Tänavu oleme siin 21. augustil. Me jätsime võimaluse riiklikul, omavalitsuste, erakondade ja ühenduste tasandil tähistada 23. asugustit, kommunismi-ja natsismiohvrite mälestuspäeva kui riiklikku tähtpäeva.
Väga austatud Pilistveresse kogunenud okupatsiooniohvrid ja meie külalised!
On tulnud ettepanekuid, et alates 2011. aastast Eesti Vabariigi valitsus korraldaks riiklikul tasandil 23. augustil Pilistveres kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva läbiviimise.
18. juunil 2009. aastal võeti Riigikogus vastu “Pühade ja tähtpäevade seaduse” muudetud kuju. 23. august on nüüd riiklik tähtpäev.
Välisministeerium ju korraldab 14. juuni kui riikliku leinapäeva läbiviimist.
Kes on selle poolt, et me teeksime Vabariigi valitsusele ettepaneku tähistada 23. augustit Pilistveres riikliku tähtpäevana?” (Rahvas toetas üksmeelselt seda ettepanekut). “Ma tänan kohalolijate üksmeelse toetuse eest. Loomulikult on siis 23. augustil Pilistveres Eesti Vabariigi kõrgem poliitiline juhtkond, diplomaatiline korpus, meediaväljaannete esindajad, erinevate ühiskondlike organisatsioonide esindajad jne.
Meie, represseeritud, oleksime lugupeetud kutsutud osavõtjad, mitte nagu praegu- palujad sandikesed.
Represseeritute riiklik mälestuspäev Pilistveres 23. augustil võiks alata kell 12, teised erakondlikud ja kohalikud üritused üle Eesti kell 18.
Rääkida oleks veel palju, aga vihmapilved kogunevad! Näen Kivikangru taga haridusminister Tõnis Lukast, üksikuid Riigikogu liikmeid on ka näha. Tere tulemast! Täname lugupidamise eest! Loodame teie toetusele. Tänan lugupeetud kuulajaid! Aidaku meid kõiki Jumal!