1949. aasta märtsiküüditamise leinapäev Tartus ja Tartumaal 25. märtsil 2011. aastal

Juba 25. märtsi hommikul süüdati leinaküünlaid kodudes, kalmistutel, paljude mälestusmärkide juures.

Kell 12 koguneti EELK Tartu Pauluse kirikusse Riia tänaval. Kõlasid kirikukellad.

Traditsioonilisele lippude sissetoomisele järgnes leinajumalateenistus. Väga südamliku teenistuse viisid läbi praost Joel Luhamets ning tema poeg kirikuõpetaja Kristjan Luhamets.

Kell 12.45 kogunesid leinajad kiriku ette. Lippude lehvides liiguti mälestusmärk Rukkilille juurde, mis ümbritseti põlevate küünaldega.

Kell 13 algas Rukkilille juures mälestus-ja leinapäev, mille korraldajaks oli MTÜ Tartu Memento. Vastutavaks iskikuks oli Enn Tarto.

Leinaüritus algas Eesti Vabariigi hümni laulmisega, seejärel leidis aset Tartu Memento ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto sissejuhatav sõnavõtt.

 

“Austatud Eesti Vabariigi minister Tõnis Lukas, Tartumaa maavalitsuse esindaja hr Vesi, Tartu linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajad! Erakondade esindajad! Kaitseväelased, kaitseliitlased! Daamid ja härrad!

Lugupeetud märstiküüditamise ohvrid ja leinajad, kõik okupantide repressiivpoliitika ohvrid!

Austatud kaaskannatajad ja kaasvõitlejad!

Lubage mul Eesti Memento Liidu juhatuse ja Tartu Memento poolt avaldada kaastunnet nii ohvritele kui leinajatele!

Palun mälestame leinaseisakuga meie keskelt lahkunud ohvreid ja leinajaid. Meid jääb järjest vähemaks.”

(Leinaseisak)

“Tänan! 25. märtsil 1949. aasta varahommikul Eestis, Lätis ja Leedus alanud massiküüditamise käigus saadeti Eestist Venemaale üle 20 tuhande inimese, nendest 70 % olid naised, lapsed ja vanurid.

Märtsiküüditamine on  Nõukogude Liidu okupantide ja nende kohalike käsilaste aegumatu inimsusevastane kuritegu.

Miks kõike seda tehti? NSV Liit oli võitnud Teise maailmasõja. Sõjaga repressioone põhjendada ei saa.

Tegemist oli ikkagi ennekõike kommunistide klassivihaga-vastaseid tuleb hävitada perekonniti.

Teiseks- sooviti avaldada survet metsavendlusele.

Kolmandaks oli vaja hirmutada rahvast, et läbi viia sundkollektiviseerimine, et inimesed n-ö “vabatahtlikult sunniviisiliselt” loobuksid oma põllutöömasinatest, enamikust kariloomadest, metsadest, maadest, osadest hoonetest jne. Põhjustati   segadus, mis mõnel juhul pole lahendatud tänase päevani.

Muidugi NSV Liidu võimurite lõppeesmärgiks oli muuta eesti rahvas vähemusrahvaks oma ajaloolisel kodumaal.

Austatud kaaskanntajad, austatud kaasvõitlejad! Täna leiname ka 27. märtsil 1944. aastal “punakotkaste” poolt Tartu pommitamisel hukkkunuid. Täna leiname 27. märtsil 1981. aastal Vologda repressiivasutuses hukkunud märtervabadusvõitlejat Jüri Kukke.

Austatud kohalolijad! Me täname kõiki repressiooniohvrite abistajaid läbi aegade!

Leidus inimesi, kes infot lekitades aitasid põgeneda küüditamise eest. Paljud head inimesed korduvalt eri vormides ja eri aegadel abistasid küüditatute lapsi. Eesti inimesed saatsid pakke Siberisse. Oli inimesi, kes abistasid küüditamisest pääsenuid ja oma kodust põgenenuid, Siberist Eestisse põgenenud ja hiljem tagasipöördunud inimesi, nii küüditatuid kui pollitvange, elu-ja töökoha leidmisel.

Represseeritute eest palvetati kogu maailmas. Väliseestlased püüdsid valgustada meie saatust Lääne avalikkusele.

Eesti Vabariik on taastatud õigusliku järjepidevuse alusel. Meid pole unustatud.

Täna aga eriline tänu meile appi tulnud noortele MTÜ-st Tulipisar, Eesti Õpilasesinduste Liidust, Eesti Noorteühenduste Liidust ja Eesti Üliõpilaskondade Liidust!

Eriline tänu Tanel Tsirgule!

Palun tulge kell 18 koos küünaldega Raekoja platsile!

Täna süüdatakse küünlad Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus Raekoja platsil, kogu Eestis ja erinevates linnades üle maailma.

See on sõnum põlvkondade järjepidevusest vabaduse kaitsel.

Me mälestame ja leiname ohvreid! Me ei unusta minevikku! Me ei soovi, et 1941. aasta juuniküüditamine, 1949. aasta märtsiküüditamine ning teised õudused korduksid!

Eestlaste soov rahvana püsima jääda oma ajaloolisel kodumaal on eestlaste kollektiiivne inimõigus.

Elagu Eesti!

Aidaku meid Jumal!”

 

Seejärel sai sõna ja asetas pärja minister Tõnis Lukas.

Lühisõnavõttudega esinesid ja pärgi asetasid Tartu linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajad, maavalitsuse esindajad, erakondade esindajad.

Pärja asetasid Eesti Kaitseväe poolt kolm ohvitseri. Leinajad olid pisarateni liigutatud, kui ohvitserid kinnitasid, et nad on valmis relvastatud vastupanu osutama, et mineviku õudused ei korduks.

Pärgi, leinalilli, küünlaid asetasid mementolased, vabadusvõitlejad, kaitseliitlased ja teised. Võeti sõna, lauldi leinalaule.

Üritus lõppes kell 14. osa rahvast sõitis Elvasse, kus toimusid leinaüritused alates kella 15-st.

Tartus kogunesid represseeritud, meie toetajad, noored ja vanad Raekoja platsile. Algas põlevate kõõnalde asetamine. Kulus üle tunni aja ja Raekoja platsil põles umbes 22 tuhat küünalt. Küünalde meri jättis rahvale sügava mulje. See sündmus läheb ja jääb Eesti ajalukku.

Veelkord tänan Tartu Memento poolt küünalde asetajaid. See oli noorte kingitus. Ilma noorteta poleks me selle suure tööga hakkama saanud.”