Eesti Noorte Malev

Asutatud Tartus Toomemäel 12. märtsil 1956. aastal
1955.–1956. aastaks oli relvastatud vabadusvõitlus okupeeritud ja annekteeritud Eestis end ammendanud. Koolinoored jätkasid võitlust, nüüd juba omapäi. Grupp Tartu III keskkooli õpilasi asutasid Tartus Toomemäel 12. märtsil 1956. aastal põrandaaluse noorteorganisatsiooni Eesti Noorte Malev. Me leidsime, et tuleb jätkata võitlust Eesti eest ja võõrvõimu vastu. Meie lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Organisatsioonil oli põhikiri, programm ja vandetõotus. Ettevalmistamisel oli ajakirja „Saagem vabaks“ esimene number. Maleva esimeheks oli märtsist septembrini Jaan Isotamm, septembrist detsembrini Enn Tarto. Jaan Isotamm kirjutas EMMi põhikirja, Enn Tarto programmi. Malevas oli asutamise hetkest kaheksa liiget.
Eesti Noorte Malev tegutses rahulikult, koguti ja levitati keelatud raamatuid, tehti vastupropagandat noorkommunistidele jne. Kuulsime välisraadio vahendusel 1956. aasta öösel, et Ungaris on alanud ülestõus. Hakkasime kohe arutama, kuidas madjareid abistada. Esmalt muretsesime ühe registreerimata kirjutusmasina. Trükkisime 300 lendlehte ülestõusu toetuseks ja levitasime neid Tartus ööl vastu 4. novembrit. Kaks meist, Jaan Isotamm ja Voldemar Kohv, kirjutasid veel käsitsi trükitähtedega 50 lendlehte, mistõttu ülelinnaline käekirjaekspertiis lehtede autorid teada sai.
4. novembri 1956. aasta varahommikul sisenes Budapesti tuhat Nõukogude Liidu tanki ning ülestõus uputati verre. 1956. aasta novembri keskel saabus Tartu III keskkooli propagandist Moskvast. Kooli direktor ja Moskvast tulnud mees nõudsid, et õpilaste üldkoosolek peab Ungari patrioodid avalikult hukka mõistma. Mina ja mu sõbrad polnud sellega nõus. Me hakkasime vilistama ja jalgadega trampima, paljud kaasõpilased toetasid meid. Ränga vene aktsendiga rääkiv propagandist ning direktor lahkusid saalist.
25. detsembril 1956. aastal arreteeriti mind teel kooli, Tartus Puiestee tänaval Peetri kiriku ees. Arreteerimist juhatas Randar Hiir, kirjanik Erni Hiire poeg, hilisem tähtis VEKSA tegelane.
12. ja 13. märtsil 1957. aastal peetud kinnisel kohtuistungil mõistis Eesti NSV Ülemkohus meile, 1938. ja 1939. aastal sündinud koolinoortele nõukogudevastase propaganda ja agitatsiooni ning nõukogudevastasesse organisatsiooni kuulumise süüdistusel järgnevad karistused: Jaak Isotamm seitse, Voldemar Kohv kuus, Enn Tarto viis, Jüri Rebane ja Lembit Soosaar neli ning Jüri Lõhmus ja Tõnis Raudsepp kolm aastat vabadusekaotust. Enn-Kaupo Laanearule mõisteti algul kaks aastat vabadusekaotust, pärast umbes ühe aasta äraistumist lisati karistusele veel viis aastat.
12. märtsil 2015. aastal olin külaliseks korporatsioon Fraternitas Liviensisel Tartus Jakobi tn 52. Samas hoones asunud Tartu III keskkooli ühiselamus olin õppeaastatel 1953/1954, 1954/1955 ja 1955/1956. Õppeaastaks 1956/1957 viidi Tartu III keskkooli ühiselamu Tiigi tänavasse. Just Jakobi 52 ühiselamus küpses ühel osal õpilastest idee, et on vaja salajast Eesti eest võitlevat noorteorganisatsiooni.
Nn Hruštšovi sula ajal lakkas massiterror, muutudes valikuliseks terroriks. Kommunistide valed jätkusid. Okupantide kohalikud võimud olid saanud Moskvast uue ülesande – muuta okupeeritud Eesti rahvastiku etnilist koosseisu eestlaste kahjuks. Seda kohalikud kommunistid ka tegid. Pärast Eesti Vabariigi osade liitmist Leningradi ja Pihkva oblastiga 1945. aastal moodustasid eestlased umbes 95% järelejäänud Eesti rahvastikust. 1991. augustiks moodustasid eestlased aga kõigest 61% ENSV elanikkonnast.
Nendest ja veel paljudest probleemidest ning sündmustest seoses Eesti Noorte Maleva liikmetega kõnelesin ma 28. jaanuaril 1918 Tartus asutatud ja 3. märtsil 1989 taasasutatud korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmetele. Samuti rääkisin neile Jakobi 52 hoones 1950ndatel toimunud sündmustest. Mulle oli suureks abiks EELK Peetri koguduse õpetaja, pastor Ants Tooming, kes on samuti frater liviensis.
Loodan, et meenutasime väärikalt Eesti Noorte Maleva asutamist 59 aastat tagasi. Me mäletasime, mälestasime ning leinasime meie keskelt lahkunud Eesti Noorte Maleva liikmeid Jaan Isotamme, Voldemar Kohvi, Lembit Soosaart, Tõnis Raudseppa, Jüri Lõhmust ja Enn-Kaupo Laanearu.
Eesti Noorte Maleva kaheksast liikmest on elus Jüri Rebane, kes elab Tallinnas, ning Enn Tarto, kes elab Tartus. Tunnistajana elab Tartus ka Jaan Isotamme vend Ain, kes viibis 14-aastase õpilasena Tartus Aia tänavas KGB tolleaegses majas 25. ja 26. detsembril 1956. aastal kaks ööpäeva.
Aidaku meid Jumal!
Tänu ja lugupidamisega
Enn Tarto
Tartus maikuus 2015

Lisa 1.
Kõige pikemale ajaproovile pidas vastu järgmine lendleht, mida levitati aasta pärast Tartus uuesti, kui meie olime juba Mordva vangilaagris.
„Maha kommunistlikud Vene diktaatorid!
Eesti vennad ja õed!
Vabadustund on lähenemas! Seda tõendavad sündmused Lääne-Euroopas. Tõendame ka meie tibladele, et veel ei ole Eesti mehemeel surnud! Las Sarmaatia mõrtsukad näevad, kuis luukas õlut teeb!
Soovime kommudele palju õnne „toobripühadeks“ ja kiiremat kolimist „Suurele Kodumaale“!
Elagu vaba Eesti!
Tuletage meelde ka Siberis vaevlevaid vendi.“

Lisa 2. 12. märtsil 2015 koos korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmetega