Mittetulundusühing TARTU MEMENTO põhikiri
I ÜLDSÄTTED
- Mittetulundusühing Tartu Memento (edaspidi tekstis ühing) on avalikus huvides tegutsev isikute vabatahtlik ühendus.
- Tema põhitegevuseks ei ole majandusliku tegevuse kaudu tulu saamine vaid lähiminevikus toime pandud repressiooniohvrite abistamine, nende mälestuste kogumisel ja avalikustamisel ning sellesisuliste mälestusürituste korraldamine.
- Ühingu asukoht on: Eesti Vabariik Tartu linn Riia tn 12; 51013.
- Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, tal on oma pitsat, pangaarve ja sümboolika (lipp, rinnamärk, vimplid).
- Ühing on asutatud 23. aprillil 1989.a.
II EESMÄRK
6. Ühingu tegevuse eesmärkideks on:
6.1 .rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlike elunormide taastamine ja süvendamine Eesti Vabariigis nii poliitilises, majanduslikus kui ka eetilises mõttes;
6.2. kaitsta õigusvastaselt represseeritute ja hiljem rehabiliteeritute, samuti vabadusvõitlejate seaduslikke õigusi nende au, inimväärikuse, tööalaste, sotsiaalsete ja varaliste õiguste taastamisel;
6.3. abistada õigusvastaselt represseerituid ja vabadusvõitlejaid nende juriidiliste, ravi- ja sotsiaalalaste ning olmeprobleemide lahendamisel;
6.4. kaasa aidata nõukogude õigusvastaste repressioonide olemuse, sisu ja ulatuse ning nende toimepanijate kindlakstegemiseks ja avalikustamiseks.
7. Eelmärgitud eesmärkide saavutamiseks ühing:
7.1. teeb tihedat koostööd Eesti Vabariigi riigivõimu- ja omavalitsusorganitega, samuti samu eesmärke teostavate demokraatlike organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
7.2.osaleb stalinliku ideoloogia ja sellega seonduva seadusetuse, omavoli ja vägivalla paljastamises ja toetab ühiskonna demokratiseerimist ja õigusriigi väljakujunemist;
7.3. jälgib, toetab ja nõuab massirepressioonide seaduse- ja inimsusevastaseks tunnistavate seaduste, määruste ja otsuste kõrvalekaldumatut täitmist, esitab taotlusi sellesisulise seadusandluse täiustamiseks;
7.4. osaleb repressiooniohvrite mälestuse jäädvustamisel;
7.5. aitab kaasa repressioonidega seotud ajaloosündmusi kajastavate suulise ja kirjalike mälestuste, dokumentide kogumises ja represseeritute ning represseerijate nimekirjade koostamises;
7.6. avaldab ühingu tegevust kajastavate ja kogutud andmete ja materjali kohta sõnumeid ajakirjanduses ja televisioonis.
III LIIKMESKOND
8.Liikmed.
8.1.Ühing ühendab:
8.1.1. nõukogude okupatsiooni ajal õigusvastaselt represseeritud isikuid ja vabadusvõitlejaid;
8.1.2. nende perekonnaliikmeid, sugulasi ja lähedasi ning teisi täiskasvanud füüsilisi isikuid;
8.1.3 nende järeltulijaid, kes on vähemalt 14-aastased, ,
8.2. Ühingusse võivad kuuluda ka teised täiskasvanud füüsilised isikud, kes soovivad vabatahtlikult arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja tunnistavad ühingu põhikirja.
9. Liikmeks vastuvõtmine.
9.1. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel
9.2. Kui juhatus keeldub taotleja liikmeks vastuvõtmisest, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
10. Liikmemaks.
10.1. Liikmeks astumisel on sisseastumismaks, mille alusel liikmele antakse liikmepilet ja aasta liikmemaks.
10.2. Maksude määrad kehtestab juhatuse ettepanekul üldkoosolek.
11. Auliikme nimetuse omistamine.
11.1. Nimetus omistatakse teenekale ühingu liikmele pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest ühingus ja kes tervislikel või mõnel muul põhjusel ei saa aktiivselt osa võtta selle tegemistest.
11.2. Auliikme nimetus omistatakse üldkoosoleku poolt juhatuse motiveeritud esildise alusel.
11.3. Auliikmele ei laiene käesoleva põhikirja punkt 12.2. sätted.
12.Liikme väljaastumine ja –väljaarvamine.
12.1. Liikme väljaastumine:
12.1.1. ühingu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel ühingust välja astuda;
12.1.2. juhatus on kohustatud selle otsuse vormistama ühe(1) kuu jooksu.
12.2. Juhatusel on õigus oma otsusega liige ühingust välja arvata:
12.2.1. kui tal on maksmata kolme ( 3) aasta liikmemaks ja ta samal ajal ei ole ka osa võtnud üldkoosolekutest;
12.2.2. põhikirja sätete täitmata jätmisel või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
12.3.Väljaarvatud liikmele on juhatus kohustatud koheselt kirjalikult teatama tema väljaarvamisest ja selle põhjusest.
12.4.Väljaarvatud liikmel on õigus juhatuse otsus edasi kaevata üldkoosolekule.
13. Liikme õigused
13.1. Liikmel on õigus osaleda ühingu tegevuses vastavalt põhikirjale:
13.1.1. osaleda koosolekul ja olla valitud ühingu valitavasse organitesse ning lahkuda ühingust;
13.1.2. isikliku küsimuse lahendamisel on liikmel õigus osaleda arutelu koosolekul.
13.1.3. saada informatsiooni ühingu tegevuse kohta ja teha ettepanekuid ühingu tegevuse korraldamise kohta.
14. Liikme kohustused.
14.1. Liige on kohustatud:
14.1.1. järgima ühingu põhikirja nõudeid ning täitma juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid;
14.1.2. tasuma üldkoosoleku kinnitatud liikmemaksu ja osalema ühingu tegemistes;
14.1.3.hoidma ja kaitsma ühingu head mainet ning seisma tema eesmärkide eest;
14.1.4. hüvitama ühingule tema poolt tahtlikult või hooletusest ühingule tekitatud kahju.
IV. JUHTIMINE
15.Ühingu ( juht)organiteks on üldkoosolek ja juhatus ning kontrollorganiks revisjonikomisjon.
16.Üldkoosolek
16.1.Ühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek.
16.2.. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik ühingu liikmed.
16.3. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes.
16.4. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub ühingu:
16.4.1.põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
16.4.2.eesmärgi muutmine;
16.4.3.juhatuse esimehe ja liikmete valimine ning tagasikutsumine;
16.4.4.revidendi või revisjonikomisjoni valimine;
16.4.5.majandusaasta aruande kinnitamine;
16.4.6.auliikme nimetuse omistamine;
16.4.7.vabatahtliku lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
16.4.8.juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine
16.4.9.muude küsimuste lahendamine, mis ei ole põhikirjaga või seadustega antud teiste organite pädevusse.
17. Üldkoosoleku kokkukutsumine
17.1. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ja seda juhatab juhatuse esimees või koosoleku poolt valitud juhataja.
17.2 Üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku korralise koosolekuna vähemalt kord aastas ja täiendavalt siis kui ühingu huvid seda nõuavad.
17. 3.Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjuse ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmeist.
17. 4.Kui juhatus lõikes 3 näidatud asjaoludel üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
17.5.Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse(7) päeva. Teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord.
18. Üldkoosoleku päevakord.
18.1. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku ühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
18.2.Eelnevalt päevakorda võtmata, võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
19. Üldkoosoleku läbiviimine.
19.1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt üks kolmandik (1/3) ühingu liikmeist.
19. 2. Juhul, kui kohal on vähem liikmeid kui eelmises lõikes märgitud kvoorum, peetakse üldkoosolek 2 nädala pärast sama päevakorraga. Kutsed korratakse.
19.3. Juhul kui ka teistkordsel üldkoosoleku kokkukutsumisel puudub kvoorum, peetakse üldkoosolek pool tundi hiljem otsustusvõimelisena vaatamata osavõtjate arvule.
19. 4. Üldkoosolekul võib hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellel on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.
20. Üldkoosoleku protokoll.
20.1.Üldkoosolek protokollitakse.
20.2. Protokolli kantakse:
20.2.1. üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
20.2.2. üldkoosoleku päevakord;
20.2.3, hääletamise tulemused;
20.2.4. vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud;
20.2.5. protokolli kantakse ka üldkoosoleku suhtes eriarvamusele liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;.
20.3. protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik;
20.4. protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
21. Üldkoosoleku otsus
21.1.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekust osalenud ühingu liikmetest või nende esindajaist, kui põhikirjas või seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet..
21. 2. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
21.3.Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
21.4.Iga liikmel on üks(1) hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingut sõlmides või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
22. Põhikirja muutmine
22. 1. Põhikirja muutmise otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku (2/3) üldkoosolekul osalenud liikmeist ja nende esindajatest.
22. 2.Põhikirjas ettenähtud ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
22.3.Põhkirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
23.Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine
23. 1. Kohus võib ühingu liikme või juhatuse hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumisetähtaeg on kolm (3) kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
23.2.Käesoleva punkti lõikes1 sätestatud korras võib nõuda ka ühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
24. Juhatus.
24. 1.Ühingu juhatus on tegevust planeeriv, juhtimist korraldav ning igapäevase toimimise üle järelvalvet teostav organ üldkoosolekute vahelisel ajal.
24. 2. Juhatus on viie(5) kuni seitsme (7) liikmeline ja see saab oma volitused üldkoosolekult kolmeks (3) aastaks..
24. 3. Üldkoosolek valib eraldi juhatuse esimehe ja juhatuse liikmed. Juhatuse konkreetse liikmete arvu määrab kindlaks juhatust valiv üldkoosolek.
24. 4. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek ja ta peab olema tegus füüsiline isik.
24.5 Juhatus valib juhatuse esimehe ettepanekul üldkoosolekul valitud juhatuse liikmetest esimehe esimese asetäitja, kes täidab juhatuse esimehe kohustusi tema äraolekul.
24. 6. Juhatuse liikmeks valimine on ühingupoolne austus- ja tunnustusavaldus ning liikme tööd ei tasustata.
24. 7. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule.
24. 8. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest kirjalikult üldkoosolekule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule.
24.9. Juhatuse liikmete õigused.
24.10. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes, sealjuures:
24.10.1. juhatuse esimees ja tema esimene asetäitja võivad ühingut esindada üksinda,
24.10.2. teised juhatuse liikmed esindavad ühingut koos juhatuse esimehe või tema esimese asetäitjaga.
24. 11. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud põhjendatud ja dokumenteeritud kulude kompenseerimist seadusega sätestatud ulatuses.
25. Juhatuse pädevus.
25.1. Juhatuse pädevusse kuulub ühingu igapäevase tegevuse korraldamine:
25.1.1. ühingu varade sihipärase ja otstarbeka kasutamise korraldamine.
25.1.2. raamatupidamise ja aruandluse ja eelarv ning muude dokumentide koostamine;
25.1.3. üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
25.1.4.ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, liikmete üle arvestuse korraldamine; 25.1.5. ühingu tegevust puudutavate kõigi muude küsimuste lahendamine, mis ei ole põhikirja või seadusega antud üldkoosoleku ainupädevusse.
26. Juhatuse otsus
26. 1. Juhatuse tegevust ja asjaajamist korraldab juhatuse esimees, kelle ülesandeks on ka regulaarne juhatuse koosolekute kokkukutsumine, kuid mitte harvem kui üks-kaks(1-2) korda kvartalis.
26. 2. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest. Juhatuse liige ei saa oma õigusi delegeerida ja vaieldavate küsimuste puhul hääletamisest keelduda.
26.3. Juhatuse otsused langetatakse lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel loetakse otsustavaks juhatuse esimehe hääl. Hääletamisel ei saa osaleda juhatuse liige, kelle personaalküsimust otsustatakse või kes on muul moel loetav asjast huvitatud isikuks.
26.4.Käesoleva punkti 2 lõikes sätestatud järgimata, võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
26.5. Juhatuse koosolekud protokollitakse ettenähtud korras ja protokollid koos lisadega arhiveeritakse kuupäeva ja numbri järjestuses.
27. Juhatuse liikme vastutus.
27.1. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
27.2. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
27. 3. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingu võlausaldajatele tekitanud süüliselt kahju, vastutavad solidaarselt ühinguga.
27.4. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui ühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
28. Revisjonikomisjon.
28.1.Üldkoosolek teostab järelvalvet ühingu finantsmajandustegevuse üle ning võib valida selleks enda seast revidendi või revisjonikomisjoni.
28.2. Revident või revisjonikomisjon valitakse kolmeks (3) aastaks. Kui valitakse revisjonikomisjon, siis komisjoni liikmete arvuks on kolm (3) isikut, kes valivad enda seast komisjoni juhi.
28.3.Revidendil või revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus kontrollida ühingu varade olemasolu, seisundit ja kasutamist, arvelduskontosid ja raamatupidamist, nõuda vajadusel selgitusi kõigilt ühingu liikmetelt, oma eesmärkide täitmiseks osaleda juhatuse koosolekutel.
28.4. Revident või revisjonikomisjon peab läbi viima ühingu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostama sellekohase täieliku ja üksikasjaliku revisjoniaruande ning esitama selle koos ettepanekutega juhatuse töö hindamiseks üldkoosolekule.
V. VARA JA VAHENDID.
29. Ühingu omandis võib olla igasugune vara ja vahendid, mis on vajalikud ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.
29.1. Ühingu vara ja vahendid moodustuvad:
29.1. 1. liikmete poolt tasutud sisseastumis- ja aasta liikmemaksudest;
29.1. 2. eraisikute ja organisatsioonide annetustest;
29.1 3. riiklike ja eraõiguslike organisatsioonide toetustest;
29.1.4. sihtasutuste ja sihtkapitalide eraldistest;
29.1. 5. intressituludest ja muudest mitmesugustest seadusega lubatud laekumistest.
29.2. Sihtotstarbelisi annetusi ja toetusi tohib kasutada ainult kooskõlas annetaja või toetaja poolt seatud tingimuste ja nõuetega.
29.3. Vara arvestust korraldab ühingu juhatus ja kontrollib revident või revisjonikomisjon.
29.4. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest kogu oma varaga. Ühingu liikmed ei ole vastutavad ühingu kohustuste eest oma varaga.
29.5. Ühingu majandustegevust korraldab juhatus juhindudes Eesti Vabariigi seadusandlusest ning vastavalt Raamatupidamisseadusele ja kooskõlas ühingu põhikirjaga.
29.6. Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
VI. TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE
30. Ühing on asustatud määramata tähtajaks.
31. Ühingu lõppemine või lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega või mõnel muul seadusega sätestatud moel.
32. Ühing võib ühineda ainult teise samasuguste eesmärkidega mittetulundusühinguga. Ühinemisotsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle kahe kolmandiku (2/3) koosolekul osalenud liikmetest.
33. Ühing võib jaguneda ainult samasuguste eesmärkidega mittetulundusühinguteks. Jagunemisotsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle kahe kolmandiku (2/3) koosolekul osalenud liikmetest. .
34. Ühingu lõpetamisel, ühinemisel ja jagunemisel antakse vara ja dokumentatsiooni üle teisele sarnaste eesmärkidega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
35.Ühingu ümberkujundamine või lõpetamine loetakse toimunuks sellekohase registrikande tegemisega.
VII. LÕPPSÄTTED
36. Ühing võib vajadusel vastu võtta oma tegevuse reguleerimiseks ja täpsustamiseks mitmesuguseid eeskirju.
37.Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimustes juhindub ühing Eest Vabariigis kehtivatest seadustest, rahvusvahelistest lepetest, normatiividest ja headest tavadest
Käesolev Mittetulundusühing Tartu Memento põhikiri on
- vastu võetud ja kinnitatud Tartu Memento liikmete üldkoosoleku otsusega 17. aprillil 2011. aastal.
- Registreeritud Maakohtute registriosakondade keskandmebaasis 18.05.2011.a.