Tartu vabastamise mälestusüritus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures toimus 14. jaanuaril 2017. aastal algusega kell 12.00, korraldajaks oli Tartu Memento, vastutavaks isikuks juhatuse liige Endel Uudevald.
Nagu me teame, oli Eesti Vabadussõjas 7. jaanuariks 1919 enamlaste pealetung seisma pandud. Lahinguline algatus oli läinud Eesti vägede kätte. Enamlastest vabastatud Tapalt suundusid soomusrongid nr.1 ja nr.3 Tartu suunas. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. Soomusrongi nr.1 ülem oli Anton Hirv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Oskar Luiga. Koos soomusrongidega liikusid Tartu poole partisanid leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel.
Otsustav lahing võideti 14. jaanuaril 1919 Tähtvere väljadel, Tartu vabastamine innustas Eesti vägesid, sisendas optimismi Eesti elanikes. Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediitkassa Keldris, kus bolševikud olid metsikult tapnud 33 süüta inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Aposteliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreester Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr. Traugott Hahn ning Wilhelm Schwartz.
18. augustil 2000 kuulutas Vene Õigeusu Kirik piiskop Platoni, Mihhail Bleive ja Nikolai Bežanitski pühakuteks. 15. Septembril 2000 tegi seda ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat.
Pärast võitu Tähtvere väljadel, Tartu vabastamist ja tapatalgute peatamist Krediitkassa keldris jätkasid soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid võitlust Eesti eest lõuna suunas. Leitnant Julius Kuperjanov hukkus Paju lahingus saadud haavadesse 2. veebruaril 1919. Aasta pärast, 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu.
Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 3. juulil 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati Nõukogude Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid muudatusi okupatsioonivõimude poolt, taastati monument endisel kujul Tartu Memento algatusel ja Tartu Linnavalitsuse üksmeelsel toetusel 2006. aastal.
Vastavalt traditsioonile kogunesid Tähtvere parki taastatud monumendi juurde võidu- ning leinaüritusest osavõtjad. Taastatud monument puhastati lumest ning asetati leinaküünlad. Monumendist paremal pool olid Tartu Memento lipuga Jaan Haning, Pitka Relvavendade esindus, Vabadusvõitlejate esindus, Ristideta Hauad esindus. Endel Uudevald tegeles helivõimendusega ja tema käes oli Tartu Memento leinapärg. Ürituse avamisel kell 12.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Pärast Tartu Memento esimehe Enn Tarto lühikest sõnavõttu viisid vaimulikud munkpreester Orenti ja diakon Toomas Erikson läbi mälestuspalvuse.
Seejärel algasid lühisõnavõtud ja pärgade asetamine. Tartu linna poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta tänas eriti üliõpilaste ja korporatsioonide kohalolekut, tänas kõiki kohalolnuid ning asetas leinapärja.
Seejärel tõid leinapärja Kaitseliidu Tartu Maleva ja Tartu Kaitseliidu Tamme malevkonna esindus. Tartu Memento poolt asetasid leinapärja Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Mementojuhatuse liige Endel Uudevald. Pärja asetas korporatsioon Vironia esindus, pärjad asetasid Pitka Relvavendade organisatsiooni esindus, Vabadusvõitlejate esindus. Mitmed kohalolnud isikud asetasid leinaküünlaid oma sugulaste mälestuseks, kes hukkusid Vabadussõjas 1918-1920. Vabadussõjas langes ligi 5000 võitlejat, umbes 14 000 sai haavata.
Sõnavõtuga esines Tähtvere Seltsi poolt koos lapsega kohal olnud proua Kadi Riive. Ta kutsus üles, et Tähtvere Seltsi liikmed viiksid mälestusküünlad taastatud monumendile.
Ürituse lõpul esines lühisõnavõtuga Enn Tarto. Ta tänas kõiki üritusest osavõtnuid. Ta tänas Eesti Üliõpilaste Seltsi ja korporatsioonide kohalolekut. “Me tähistame võitu Tähtvere väljadel 14. jaanuaril 1919. aastal. Mäletame ja leiname hukkunuid Krediitkassa keldris. Me mälestame ja leiname Eesti Vabariiki tabanud okupatsioonide ajal hukkunuid ning võitluses Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade kogu maailmas. Me ei tohi unustada neid, kes on andnud oma elu võitluses taastatud Eesti Vabariigi eest. Ka nemad vajavad mälestamist ja mälestussambaid. Aidaku tänane üritus, et eesti keel ja meel jääksid püsima. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!”
Lugupidamisega
Enn Tarto
Tartus, 18. Jaanuaril 2017. a