Enn Uibo, leegitsev isiksus, unustatud luuletaja.

  

25. märtsil möödus 1949. aasta  märtsiküüditamisest 64 aastat. Selle sündmuse vägivald puudutas paljusid perekondi ja hirm, mida ta külvas, puudutas  kõiki.    Seda ei saa unustada.

Samal päeval meenutati Kirjandusmuuseumi saalis  traagilise saatusega luuletajat  Enn Uibot (25. oktoober 1912- 31.august 1965).  Enn Uibot võib nimetada ka unustatud luuletajaks. Ta  sünnist möödus läinud sügisel sada  aastat.  Nõukogude võim tegi kõik, et Enn Uibo, kelle viimseks asemeks sai  nimetu haud vangla matusepaigas Mordvamaal, jääkski unustusse.

Enn Uibo  loomingust ilmus  eluajal vaid väikene osa, 1935. aastal esikkkogu „Kuldkõrte igatsus” ja  1938. aastal „Homse nimel”. Kolmas – valikkogu    „Testament. Valik luulet 1930- 65” ilmus juba  postuumselt 1995. aastal.

Enn Uibo  kogu elu möödus homse nimel. Ülesehitava ideaalse homse nimel, mis tiivustas ta vaimu.  Enn Uibo oli rahvuskirjanik, kelle  paleus  oli isamaa. Selle eest vangistasid ta sõja lõpu lähenedes esmalt sakslased, õnneks mitte kauaks. Sellest peale, kui algas nõukogude okupatsioon, möödus Enn Uibo elu laagris, asumisel, vangis. 1944  sügisel arreteeriti ta NKVD poolt  ja  kümme järgmist aastat möödusid Kaug- Põhjas, Norilski vangilaagris, seejärel viibis ta seal 2 aastat asumisel.

Naasnud Eestisse, ei saanud ta vaba olla aastatki, kui saadeti nõukogude vastase propaganda eest sunnitööle Mordvasse.  Seal lõppes ta elutee. Ta  luule, mis on  sündinud valdavalt laagris, räägib vabadusest, armastuseset ja isamaast.

Luuletuste kirjutamine oli ta jaoks  pidev vaimutöö, kaasvangid tõid ta värsse pähe õpituna välja vabadusse ja rääkisid temast kui erakordsest inimesest..

Enn Uibo luulet ja teda ennast  iseloomustasid kõrged paleused: piiritu ausus, vaprus  ja põhimõttekindlus. Ta  isamaa-armastust  ja aatelisust võib nimetada ennast hävitavaks, ta armastas isamaad harva esineva romantilise kirega ja talus püstipäi karistused selle eest. Luuletajaid, kelle loomingut Enn Uibo omaga võrrelda ja kaaluda, leidub piisavalt. Enn Uiboga võrdselt pühendunud vabadusvõitlejaid on harva, oma ideaali teenimine mitte sõnas vaid reaalsuses teeb ta suureks.

Mälestusüritusel said sõna kirjandusteadlane Rutt  Hinrikus esitamaks fakte Enn Uibo elust  ja prantsuse filoloog Merike Riives, kelle vanemad kuulusid Enn  Uibo mõttekaaslaste hulka  ning  kes oli lapsena luuletajaga kirjavahetuses. Viljar Ansko, suur luulekunsti austaja, kes on palju laagriluulet trükis avaldanud, esines poleemiliselt ja veendunult.  Enn Tarto ja Valdur Raudvassar olid Mordvas Enn Uibo laagrikaaslased ja meenutasid teda erakordse  isiksusena.  Üritusele pani punkti Enn Uibo tütre Halliki  Uibo sõnavõtt.## Rutt. Hinrikus; 01.04.2013.##