Leinapäev Tartus 25.märtsil 2013. aastal

            Märtsiküüditatute ja hilisemate punaterrori ohvrite mälestamine Tartus algas juba 25. märtsi hommikul. Leinaküünlaid viidi Tartu kalmistutele – nii mälestusmärkide juurde kui ka kannatanute haudadele.

MTÜ Tartu Memento korraldas leina- ja mälestusjumalateenistuse Pauluse kiriku krüptis, sest EELK Tartu Pauluse kirik on remondis. Kella 12.00 kuni 12.45 toimunud jumalateenistuse viis läbi praost Joel Luhamets. Praost õnnistas ka Tartu Memento lipu.

Kell 12.45 algas traditsiooniline leinarongkäik mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri tänaval asuva mälestusmärk „Rukkilill“ juurde, kus toimus leinaüritus kella 13.00 kuni 14.00. Ürituse vastutaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige Mart Peik. Leinaürituse alguses lauldi ühiselt Eesti Vabariigi hümni. Seejärel toimus Tartu Memento esimehe Enn Tarto ettepanekul leinaseisak. Leinati ja mälestati eelkõige 64 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamise ohvreid, kõikide küüditamiste ohvreid 1940 kuni 1941 ja 1944 kuni 1951, poliitvange, kõiki, kes on langenud võitluses Eesti vabaduse eest, relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid ning avalik-õiguslikus vastupanus osalenuid. Mälestati ja leinati kõiki meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaaskannatajaid ja kaasvõitlejaid.

Siis algasid lühisõnavõtud, jätkus küünalde süütamine, leinapärgade ja -kimpude asetamine.

Leinateenistuse viis läbi Kaitseliidu kaplan hr. Valdo Lust.

Oma sõnavõtus rõhutas Enn Tarto, et 1949.aasta märtsis okupantriik Nõukogude Liit ja tema kohalikud käsilased küüditasid Siberisse üle 20 tuhande Eesti kodanikud. Deporteeritud olid eelkõige lapsed, naised ja vanurid, kellest otseselt hukkus üle 3000 inimese.

Märtsiküüditamine on okupantriigi NSV Liit poolt läbiviidud aegumatu inimsusevastane kuritegu. Nõuame, et N. Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon eelkõige vabandaks Eesti Vabariigi kodanikele aastatel 1940-1941 ja 1944-1991 osaks saanud hukkamiste ja kannatuste eest.

1949. aastaks oli NSV Liit võitnud II maailmasõja, sõja kaotajad maksid kontributsiooni, sajad tuhanded poliitvangid töötasid kommunistide koonduslaagrites. 1949.aasta deporteerimise lõppeesmärgiks oli rahvusmõrv. Otsene eesmärk oli elanike hirmutamine, et läbi viia sundkolektiviseerimine, et elanikud „vabatahtlikult sunniviisiliselt“ loobuksid oma maast, metsadest ja vara põhiosast.

Enn Tarto rõhutas veelkord, et Vene Föderatsioon tunnustagu Eesti Vabariigi okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal, vabandagu, kompenseerigu kahjud, tagastagu ja avagu arhiivid, võimaldagi repressioonipaikade külastamist, haudade otsimist ja mälestusmärkide paigaldamist!

Rahu, ikka rahu, elagu Tartu rahu!

Siis sai sõna Tartu abilinnapea hr. Jüri Kõre, kes koos abilinnapea pr. Tiia Teppaniga asetasid leinapärja.

Lühisõnavõttudega esines ja asetas leinapärja Tartu Maavalitsusest maavanem hr. Reno Laidre. Kohal olid ja leinapärja asetasis Kaitseliidu Tartu Maleva esindus major Rosenbergi juhtimisel, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus kolonel Ermuse juhtimisel ning IRL-i Tartu piirkonna esindaja. Seejärel asetasid leinapärja Tartu Memento juhatuse liikmed prouad Elju Andre ja Valve Luuka ning Tartu Memento esimees Enn Tarto.

Leinalipuga kohal olnud hr. Tõnis Luukasele tehti veelkord ettepanek, et uues Eesti Rahva Muuseumi majas oleks eraldi ruumid repressioonide püsiekspositsiooniks. Mälestusmärgi juures jätkus küünalde süütamine ja mälestuskimpude asetamine.

Kella 14.00 kuni 15.00 oli ajalooteemaline üritus muuseumis KGB-kongid, endises „Hallimaja keldris“, Riia tn.15B

15.00 kuni 16.30 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis vabadusvõitleja ja luuletaja Enn Uibo 100. sünniaastapäeva tähistamine. Enn Uibo elutee lõppes 1965. aastal kommunistlikus koonduslaagris Mordvas.

Kell 18.00 algas Tartus Raekoja platsil leinaküünalde süütamine. Peakorraldajaks MTÜ Tulipisar ning üliõpilased. Ka Tartu Memento aktivistid ja paljud linnakodanikud osalesid leinaküünalde asetamisel ja süütamisel.

Kõigile suur, suur tänu!

 

Tartu Memento Teataja

## Enn.Tarto ##