jaanuar 2016

MTÜ Tartu Memento juhatuse koosolek toimus 6. jaanuaril 2016 Tartus Riia 12, algusega kell 12.00. Koosolek algas leinaseisakuga. Mälestasime ja leinasime pidevalt meie keskelt lahkuvaid kaasvõitlejaid ja kaaskannatanuid. Nimeliselt mälestasime Tartu Memento liiget Endel Prosti (10.08.1943 – 20.12.2015). Endel Prosti ärasaatmine toimus 29. detsembril 2015 Raadi kalmistu leinamajas. Leinama jäid õde Eha Kaljuvee pere ja sugulastega ning mementolased. Endel Prost töötas aastaid vabatahtlikult MTÜ heaks fotograafi ja filmitegijana Tartu Memento ja Eesti Memento Liidu üritustel. Enn Tarto rõhutas, et Endel Prosti fotodel ja filmidel on ülisuur väärtus Tartu Mementole, Eesti Memento Liidule ja Eesti Vabariigile. Peame ühiselt pingutama Endel Prosti sugulastega, et tema elutöö ei läheks kaduma.
Seejärel arutas juhatus 14. jaanuaril 2016 Tartu Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures toimuvat mälestusüritust. Vastavalt MTÜ Tartu Memento 2016. aasta ürituste kalendriplaanile on ürituse korraldajaks Tartu Memento. Tartu Memento otsustas üksmeelselt, et vaatamata raskustele üritus siiski toimub. Vastutavaks isikuks määrati Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald, kes taotles politseiametilt loa ja korraldas lumekoristuse Tartu linnavalitsuse poolt. Mälestusürituse algusajaks määrati 13.00. Endel Uudevaldi kuulutus ilmus Tartu Posimehes 8. jaanuaril 2016. Enn Tarto ülesandeks jäi kirjutada ürituse kohta lühike teade ja seda levitada, samuti kutsuda üritusele preestrid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikust (Tartu Magasini tn 1). Enn Tarto saatis teated ja kutsed Tartu Linnavalitsusele, Tartu Linnavolikogule, Kaitseliidu Tartu maleva pealikule major Kalle Köhlerile ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemale kolonel Marin Heremile.
Tartu Memento lipu ja sinimustvalge lipu toomise ülesanne jäi juhatuse liikmele Juhan Haringule, küünalde toomine Tiina Margusele, info edastamine meili teel juhatuse liikmele Maie Esperkile. Mälestuspärja toomise ülesanne jäi Endel Uudevaldile. Tartu Mementol oli ka teisi abilisi. Piret Tarto teavitas mälestusüritusest üliõpilasorganisatsioone.
Enn Tarto andis toimuvast üritusest ka Pereraadiole intervjuu. Samuti lubas Tartu Kaitseliidu Tamme malevkond olla ürituse korraldamisel abiks. Kõik lubadused täideti väga hästi. Lisaks Linnavalitsusele koristasid enne üritust kaitseliitlased lund Vabadussõja monumendilt, pinkidelt ning infotahvlilt.
Juba kell 12.30 koguneti Tähtvere parki, üritus algas leinaseisakuga kell 13.00. Mälestusürituse korraldaja Tartu Memento esimees Enn Tarto rõhutas leinaseisakul, et tähistatakse võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal ning mälestatakse ja leinatakse kõiki, kes langesid Vabadussõjas Eesti eest, kes on hiljem nii Eestis kui kogu maailmas langenud võitluses Eesti eest, kõiki, kes on okupatsioonide ohvritena hukkunud, kaasvõitlejaid ja kaaskannatajaid, kes pidevalt lahkuvad meie keskelt, ning sel päeval muidugi 1919. aasta jaanuaris Krediitkassa keldris ja selle vahetus läheduses bolševike poolt metsikult tapetud 33 süüta inimest. Nende hulgas olid Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreestrid Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz.
Vastavalt traditsioonile oli mälestusmärgist paremal pool paljude organisatsioonide esindajad lippudega. Tartu Memento lippu hoidis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Enn Tarto ja Endel Uudevald. Vasakul pool olid lippudega Korp! Vironia esindajad. Kohal olid ka Korp! Filiae Patriae esindajad ning Eesti Naisüliõpilaste Seltsi esindaja.
Pärast leinaseisakut pidasid kõne ja viisid läbi palvuse preester Vadim ja preester Orienti Eesti Apostlik-Õigeusu kirikust. Väga südamlikule palvusele järgnesid pärgade asetamine ja lühisõnavõtud. Linnavalitsuse poolt pani monumendi jalamile pärja Tartu linnapea Urmas Klaas. Seejärel asetasid pärja Tartu kaitseliitlased major kalle Köhleri juhtimisel ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindaja. Järgnevalt toodi pärg Kaitseliidu Tamme malevkonna ja Naiskodukaitse poolt. Tartu Memento Liidust asetas pärja Endel Uudevald. Viimasena asetas pärja Korp! Vironia esindaja.
Seejärel võttis Tartu Memento poolt sõna Enn Tarto. Tema sõnum oli, et kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Ta tänas kõiki mälestusüritusele kokkutulnuid. Ta rõhutas veelkord , et võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati NSV Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid ümberkorraldusi eri võimude poolt taastas Tartu linnavolikogu monumendi 2006. aastal Tartu Memento 2004. aasta ettepaneku põhjal. Linnavolikogu ja –valitsuse otsus selles osas oli üksmeelne nii koalitsioonis kui opositsioonis.
Üritusel mälestati ka meie keskelt lahkunud preester Johannes-Ülo Kesküla.
Kõnedes rõhutati, et Eesti ei tohi loobuda Lääne orientatsioonist. Me peame jätkuvalt taotlema NATO reaalset kohalolu Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Samuti ei tohi loobuda Tartu rahust kui kehtivast dokumendist. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda. Ürituse ametlik osa lõppes Eesti Vabariigi hümni laulmisega.
Tänud: Tartu Memento juhatus tänab kõiki kokkutulnuid, sõnavõttudes esinejaid, pärgade ja küünalde asetajaid, Tartu Postimeest ning Pereraadiot

Tartu vabastamise tähistamine Tartus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures 14.jaanuaril algusega
kell 13.00, korraldaja Tartu Memento.
Nagu me teame, oli Eesti Vabadussõjas 7. jaanuariks 1919 enamlaste pealetung seisma pandud ja lahinguline algatus oli läin¬ud Eesti vägede kätte. Enamlastest vabastatud Tapalt suundusid soomusrongid nr 1 ja nr 3 Tartu suunas. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. Tartu poole liikusid koos soomusrongidega partisanid leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel. Otsustav lahing võideti 14. jaanuaril 1919 Tähtvere väljadel.
Eesti vägede võit lõpetas ühtlasi tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševikud tapsid metsikult 33 süüta inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreestrid Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz. 18. augustil 2000 kuulutas Vene Õigeusu Kirik piiskop Platoni ning Mihhail Bleive ja Nikolai Bežanitski pühakuks. 15. septembril tegi seda ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat.
Me ei tohi unustada, et pärast võitu Tähtvere väljadel ja tapatalgute peatamist Krediitkassa keldris jätkasid soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid võitlust Eesti eest lõuna suunas. Leitnant Julius Kuperjanov hukkus Paju lahingus 2. veebruaril 1919. Aasta pärast sõlmiti Tartu rahu.
Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 3. juulil 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati Nõukogude Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid muudatusi eri võimude poolt taastati monument endisel kujul Tartu Memento algatusel ja Tartu Linnavalitsuse üksmeelsel toetusel 2006. aastal.
Me meenutame võitu Tähtvere väljadel 14. jaanuaril 1919, mälestame hukkunuid ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade.
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!
Kõne kirjuta Enn Tarto