admin

Tartu rahulepingu 96.a. tähistamisest Tartus

Üritused ja sõnavõtud /

Teatavasti kirjutati 2. veebruaril 1920 kell 00.45 Tartus (Tartu rahu majas Vanemuise 35) alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene NSFV vahel. Selles tunnustab Nõukogude Venemaa „Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“, tõotab loobuda „igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“ ning deklareerib, et „Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ 4. veebruaril 1920 ratifitseeris Tartu rahulepingu ülevenemaaline kesktäitevkomitee. ¬¬¬¬¬
Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir. 13. veebruaril 1920 ratifitseeris Asutav Kogu Tartu rahulepingu. 30. märtsil 1920 vahetatakse ratifitseerimiskirjad Moskvas ja Tartu rahuleping astub jõusse.
2. veebruaril 2016 peeti Tartu rahu maja, Jaan Poska gümnaasiumi juures Tartu gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus. Alates kella 10 asetasid Tartu linnajuhid pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile. Raadi kalmistul asetati pärjad meie rahvakangelase Julius Kuperjanovi hauale ning Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba juurde.
Mitmed Tartu Memento inimesed, kellel oli jõudu ja jaksu, käisid juba eelmisel õhtul või 2. veebruari hommikupoole kalmistul küünlaid ja mälestuspärgi asetamas.
2. veebruaril kell 11 kogunesid Tartu linna, Kaitseliidu ja 13 korporatsiooni esindajad Vabadussõja (1918-1920) monumendi juurde, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 96. aastapäeva.
Tartu linna poolt korraldatud üritusel võttis sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, korporatsioon Sakala esindaja Silver Piirimäe ja Kaitseliidu Tartu Maleva pealiku abi Ivar Sibul. Pärast sõnavõtte asetasid nad monumendi jalamile lillepärjad. Tartu Memento esimees Enn Tarto vastas teleajakirjanike küsimustele.
Tartu rahulepingu 96. aastapäeva tähistamiseks toimus kõnekoosolek algusega kell 12 Tartus Vanemuise 35 kõrval olevas pargis. Mälestusürituse korraldas Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu juht Rein Koch. Kõnekoosolekule oli kutsutud ka Tartu Memento esindus koos lippudega.
Tartu linnavalitsuse poolt esines lühisõnavõtuga Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Kõne pidasid ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees¬¬ Mart Helme ning Vabaerakonna esindaja Andres Herkel. Lisaks esinesid sõnavõttudega ERMi direktor Tõnis Lukas, Aldo Kals, ajaloolane Helmut Piirimäe, vabadusvõitleja Mart Niklus ja paljud teised. Olev Teder jagas raamatut „Paju lahing sõnas ja pildis“. Tartu Memento lippu kandis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Endel Uudevald ja Enn Tarto. Kohal oli mementolasi – prouad Valve Luuka, Eha Kaljuvee ja palju teisi.
Enn Tarto õnnitles oma sõnavõtus kõiki Tartu rahu 96. aastapäeva puhul. Ta meenutas, et hiljuti tähistasime Jaan Poska 150. sünniaastapäeva. 2. veebruaril 1919 suri Julius Kuperjanov. Oma kõnes rõhutas ta järgnevat:
„Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõja ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks. Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning otsustati Eesti lääneorientatsioon. Võimalikus ebasoovitavas kinkelepingus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel peab selgesõnaliselt välja ütlema, et Tartu rahuleping jääb püsima. Peab võitlema selle nimel, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas oleks võimalikult tugev ja reaalne NATO kohalolek. Jõudu meie riigimeestele selles võitluses!
Eesti kuulub Euroopa Liitu, ka see on osa lääneorientatsioonist. Aga me peame Euroopa Liidus võitlema oma huvide eest ning selgitama Eesti võimalusi. Pime allumine on mõttetu. Sisserändajate uputust ei ole vaja. Praegused võimulolijad Riigikogus ja ka opositsioon peavad pingutama selle nimel, et Eesti jätkuks ka meie inimestele töökohti, et nad ei peaks lahkuma ja juba lahkunutel oleks võimalik Eestisse tagasi tulla.
Me mälestame eri rahvusest hukkunuid Vabadussõjas ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade. Aga mementolasena pean veelkord rõhutama, et Vabadussõjas ellujäänuid ja nende perekonnaliikmeid ähvardas kohutav saatus pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal ja annekteerimist 6. augustil 1940. Vabadussõjas võidelnuid tapeti punaarmeelaste poolt, küüditati ja arreteeriti. Väga paljud hukkusid Siberi vangilaagrites. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
Tänu Jumala abile ja Eesti rahva tublidusele on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik, on säilinud Eesti keel ja meel.
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!“
2. veebruaril 2016 kell 14 algas Tartu linnamuuseumi saalis õigusteadlase Lauri Mälksoo ettekanne „Tartu rahuleping rahvusvahelise õiguse kontekstis“. Terve nädala jooksul oli huvilistele avatud Tartu rahu tuba Jaan Poska gümnaasiumis. Jaan Poska gümnaasiumis toimus ka Tartu rahu aastapäevale pühendatud ülelinnaline mälumäng 9.-12. klassi õpilastele.

Tartu Memento juhatuse esimees

ENN TARTO

Tartu rahulepingu 96.a. tähistamisest Tartus Read More »

Teade

Teated /

Seli Tervisekeskus

Postiaadress: Seli küla, Rapla vald

79604 Rapla maakond

Kontaktelefonid: Sekretär: 48 92 576

Valveõde: 48 37 214

Faks: 48 92 580

E-post: selitervisekeskus@hot.ee

Alates 15.02.2016.a on Selis vabu kohti , kes soovib võtku kohe ühendudt Seli Taastusravi keskusega.

Tartu Memento juhatus

Teade Read More »

Teade

Teated /

Tartu rahulepingu 96. aastapäeva tähistamine Tartus

2. veebruaril kell 9 – Tartu gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus Jaan Poska gümnaasiumi (Vanemuise 35) juures. Gümnasiste tervitab linnapea Urmas Klaas. Sõna võtab Jaan Poska gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Pajur ja esinevad EÜSi meeskoori lauljad.
(Korraldaja: Jaan Poska gümnaasium)

2. veebruaril kell 10 – Tartu linnajuhid asetavad pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile, Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale, Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Tartu vabadussambale Kalevipoeg, kus kl 11 algab mälestusüritus.

2. veebruaril kell 11 – Tartu rahu 96. aastapäevale pühendatud mälestusüritus Tartu vabadussamba (Kalevipoeg) juures. Kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, korporatsioon Sakala esindaja Silver Priimäe ning Kaitseliidu Tartu maleva pealiku abi Ivar Sibul. Vabadussamba jalamile asetatakse pärjad.
(Korraldaja: Tartu linnavalitsus)

2. veebruaril kell 12 – Tartu rahulepingu aastapäeva kõnekoosolek Tartu rahu maja (Vanemuise 35) kõrval.
(Korraldaja: Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu)

2. veebruaril kell 14 – Tartu Linnamuuseumi saalis õigusteadlase Lauri Mälksoo ettekanne teemal „Tartu rahuleping rahvusvahelise õiguse kontekstis“. Osalemine on tasuta

4. veebruaril kell 14 – Tartu rahu 96. aastapäevale pühendatud ülelinnaline mälumäng 9.-12. klasside võistkondadele Jaan Poska gümnaasiumis. Parimatele mälumängijatele on auhinnad välja pannud teater Vanemuine, Aura, Rahva Raamat ja Tartu linnavalitsuse haridusosakond.

Kogu nädala on huvilistele avatud Tartu rahu tuba Jaan Poska gümnaasiumis.

Teade Read More »

Teated /

Tartu Memento liikmetel on võimalus saada juriidilist abi tasuta,
iga kuu 3 neljapäeval, Tartu Rahu 8 tuba 1 (Puuetega Koda),
vajalik eel registreerimine

Tartu Memento juhatus

Read More »

Teade

Teated, Üritused ja sõnavõtud /

MTÜ Tartu Memento juhatuse koosolek toimus 6. jaanuaril 2016 Tartus Riia 12, algusega kell 12.00. Koosolek algas leinaseisakuga. Mälestasime ja leinasime pidevalt meie keskelt lahkuvaid kaasvõitlejaid ja kaaskannatanuid. Nimeliselt mälestasime Tartu Memento liiget Endel Prosti (10.08.1943 – 20.12.2015). Endel Prosti ärasaatmine toimus 29. detsembril 2015 Raadi kalmistu leinamajas. Leinama jäid õde Eha Kaljuvee pere ja sugulastega ning mementolased. Endel Prost töötas aastaid vabatahtlikult MTÜ heaks fotograafi ja filmitegijana Tartu Memento ja Eesti Memento Liidu üritustel. Enn Tarto rõhutas, et Endel Prosti fotodel ja filmidel on ülisuur väärtus Tartu Mementole, Eesti Memento Liidule ja Eesti Vabariigile. Peame ühiselt pingutama Endel Prosti sugulastega, et tema elutöö ei läheks kaduma.
Seejärel arutas juhatus 14. jaanuaril 2016 Tartu Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures toimuvat mälestusüritust. Vastavalt MTÜ Tartu Memento 2016. aasta ürituste kalendriplaanile on ürituse korraldajaks Tartu Memento. Tartu Memento otsustas üksmeelselt, et vaatamata raskustele üritus siiski toimub. Vastutavaks isikuks määrati Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald, kes taotles politseiametilt loa ja korraldas lumekoristuse Tartu linnavalitsuse poolt. Mälestusürituse algusajaks määrati 13.00. Endel Uudevaldi kuulutus ilmus Tartu Posimehes 8. jaanuaril 2016. Enn Tarto ülesandeks jäi kirjutada ürituse kohta lühike teade ja seda levitada, samuti kutsuda üritusele preestrid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikust (Tartu Magasini tn 1). Enn Tarto saatis teated ja kutsed Tartu Linnavalitsusele, Tartu Linnavolikogule, Kaitseliidu Tartu maleva pealikule major Kalle Köhlerile ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemale kolonel Marin Heremile.
Tartu Memento lipu ja sinimustvalge lipu toomise ülesanne jäi juhatuse liikmele Juhan Haringule, küünalde toomine Tiina Margusele, info edastamine meili teel juhatuse liikmele Maie Esperkile. Mälestuspärja toomise ülesanne jäi Endel Uudevaldile. Tartu Mementol oli ka teisi abilisi. Piret Tarto teavitas mälestusüritusest üliõpilasorganisatsioone.
Enn Tarto andis toimuvast üritusest ka Pereraadiole intervjuu. Samuti lubas Tartu Kaitseliidu Tamme malevkond olla ürituse korraldamisel abiks. Kõik lubadused täideti väga hästi. Lisaks Linnavalitsusele koristasid enne üritust kaitseliitlased lund Vabadussõja monumendilt, pinkidelt ning infotahvlilt.
Juba kell 12.30 koguneti Tähtvere parki, üritus algas leinaseisakuga kell 13.00. Mälestusürituse korraldaja Tartu Memento esimees Enn Tarto rõhutas leinaseisakul, et tähistatakse võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal ning mälestatakse ja leinatakse kõiki, kes langesid Vabadussõjas Eesti eest, kes on hiljem nii Eestis kui kogu maailmas langenud võitluses Eesti eest, kõiki, kes on okupatsioonide ohvritena hukkunud, kaasvõitlejaid ja kaaskannatajaid, kes pidevalt lahkuvad meie keskelt, ning sel päeval muidugi 1919. aasta jaanuaris Krediitkassa keldris ja selle vahetus läheduses bolševike poolt metsikult tapetud 33 süüta inimest. Nende hulgas olid Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreestrid Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz.
Vastavalt traditsioonile oli mälestusmärgist paremal pool paljude organisatsioonide esindajad lippudega. Tartu Memento lippu hoidis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Enn Tarto ja Endel Uudevald. Vasakul pool olid lippudega Korp! Vironia esindajad. Kohal olid ka Korp! Filiae Patriae esindajad ning Eesti Naisüliõpilaste Seltsi esindaja.
Pärast leinaseisakut pidasid kõne ja viisid läbi palvuse preester Vadim ja preester Orienti Eesti Apostlik-Õigeusu kirikust. Väga südamlikule palvusele järgnesid pärgade asetamine ja lühisõnavõtud. Linnavalitsuse poolt pani monumendi jalamile pärja Tartu linnapea Urmas Klaas. Seejärel asetasid pärja Tartu kaitseliitlased major kalle Köhleri juhtimisel ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindaja. Järgnevalt toodi pärg Kaitseliidu Tamme malevkonna ja Naiskodukaitse poolt. Tartu Memento Liidust asetas pärja Endel Uudevald. Viimasena asetas pärja Korp! Vironia esindaja.
Seejärel võttis Tartu Memento poolt sõna Enn Tarto. Tema sõnum oli, et kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Ta tänas kõiki mälestusüritusele kokkutulnuid. Ta rõhutas veelkord , et võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati NSV Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid ümberkorraldusi eri võimude poolt taastas Tartu linnavolikogu monumendi 2006. aastal Tartu Memento 2004. aasta ettepaneku põhjal. Linnavolikogu ja –valitsuse otsus selles osas oli üksmeelne nii koalitsioonis kui opositsioonis.
Üritusel mälestati ka meie keskelt lahkunud preester Johannes-Ülo Kesküla.
Kõnedes rõhutati, et Eesti ei tohi loobuda Lääne orientatsioonist. Me peame jätkuvalt taotlema NATO reaalset kohalolu Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Samuti ei tohi loobuda Tartu rahust kui kehtivast dokumendist. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda. Ürituse ametlik osa lõppes Eesti Vabariigi hümni laulmisega.
Tänud: Tartu Memento juhatus tänab kõiki kokkutulnuid, sõnavõttudes esinejaid, pärgade ja küünalde asetajaid, Tartu Postimeest ning Pereraadiot

Teade Read More »

Minevik ei unune

Teated, Üritused ja sõnavõtud /

Tartu vabastamise tähistamine Tartus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures 14.jaanuaril algusega
kell 13.00, korraldaja Tartu Memento.
Nagu me teame, oli Eesti Vabadussõjas 7. jaanuariks 1919 enamlaste pealetung seisma pandud ja lahinguline algatus oli läin¬ud Eesti vägede kätte. Enamlastest vabastatud Tapalt suundusid soomusrongid nr 1 ja nr 3 Tartu suunas. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. Tartu poole liikusid koos soomusrongidega partisanid leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel. Otsustav lahing võideti 14. jaanuaril 1919 Tähtvere väljadel.
Eesti vägede võit lõpetas ühtlasi tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševikud tapsid metsikult 33 süüta inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreestrid Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz. 18. augustil 2000 kuulutas Vene Õigeusu Kirik piiskop Platoni ning Mihhail Bleive ja Nikolai Bežanitski pühakuks. 15. septembril tegi seda ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat.
Me ei tohi unustada, et pärast võitu Tähtvere väljadel ja tapatalgute peatamist Krediitkassa keldris jätkasid soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid võitlust Eesti eest lõuna suunas. Leitnant Julius Kuperjanov hukkus Paju lahingus 2. veebruaril 1919. Aasta pärast sõlmiti Tartu rahu.
Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 3. juulil 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati Nõukogude Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid muudatusi eri võimude poolt taastati monument endisel kujul Tartu Memento algatusel ja Tartu Linnavalitsuse üksmeelsel toetusel 2006. aastal.
Me meenutame võitu Tähtvere väljadel 14. jaanuaril 1919, mälestame hukkunuid ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade.
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!
Kõne kirjuta Enn Tarto

Minevik ei unune Read More »