Mälestame 1941.a. juulis Tartu vanglas mõrvatuid Ropka-Tamme kalmistu mälestusmärgi juures 8. juulil k.a. kell 12:00.

Juhatus

Alates homsest, 3. juulist on KGB kongide muuseumis avatud uus näitus
„Plekist plastini: sõjakiivri areng 20. sajandil”.

Väljapanek annab külastajale suurepärase esemelise ülevaate eelmise
sajandi suuremates sõjalistes konfliktides kasutatud kiivritest.
“Näitusel on esindatud kõige tähtsamad esimeses maailmasõjas esile
kerkinud kiivritüübid ning nende erinevad modifikatsioonid ja
arendused, mis katsid sõdurite päid ka teises maailmasõjas ning
hiljem,” ütles muuseumi kuraator Martin Jaigma. “Paljudel välja
pandud kiivritel on ka oma põnev lugu. Näiteks üks kiiver on leitud
Varblast, kus seda kasutati vahepeal kanade söögikausina.”

Erinevaid kiivreid on väljapanekul ühtekokku 50 ning mõningaid neist
saab ka ise pähe proovida.

Näitusel väljas olevad kiivrid pärinevad kõige suuremast kiivrite
erakogust Eestis. Kogu omanik on Aare Nõmm.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Lisainfo:

Kert Kask
turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
+372 5664 4382

Tartu linnamuuseum  ·  KGB kongide muuseum  ·  Laulupeomuuseum  ·
Oskar Lutsu majamuuseum  ·  19. sajandi linnakodaniku muuseum

Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga…
/ E. Enno/

Soovime kõigile mementolastele päikeselist suve, kaunist Võidupüha ja ilusat jaanipäeva. Olge ikka terved ja hoitud.

Juhatus

MTÜ Tartu Memento korraldab 14. juunil 2020.a. kell 13:00 juuniküüditamise mälestusürituse monumendi “Rukkilill” juutes. Pärast üritust kogunevad Memento liikmed meenutuskoosviibimisele kell 13:30, täpsem info kohapeal või eelnevalt tel. 5500621. Üritustel täidame kõiki ettevaatusmeetmeid koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks (maskid, käte desinfitseerimine, 2+2 reegel).

Tartu Memento juhatus.

Tere!  Need tervitused saadan Teile ja Tartu Memento rahvale oma kodust.Vaatan aknal põlevat küünlaleeki ja mõtlen kaugetele märtsipäevadele…Käisin täna hommikul Rukkilille juures ja süütasin leinaküünlad.Õhtupoole otsisin üles Aardla raudteejaamas oleva mälestuskivi ja süütasin ka seal küünla. Kuigi praegune olukord ei võimaldanud minevikku koos mälestada, teid paljud seda omaette. Soovin Tartu Memento rahvale südamest palju tervist! Olge hoitud! Lugupidamisega Terje  Anepaio teadur-kuraator Eesti Rahva Muuseum

Memento juhatuse teade.

Koroonaviiruse ohu tõttu jätame ära 25.märtsile kavandatud 1949.a. märtsiküüditamise mälestus-ja leinaüritused.

Järgnevate kuude ürituste toimumisest teavitame kujunenud olukorrast lähtuvalt.

Tartu Memento juhatus.

Kutsume oma ühingu liikmeid tähistama Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kolmapäeval, 19. veebruaril 2020 kell 12:00 Eesti Rahva Muuseumisse (A-sissepääs). Osavõtust palume teada anda hiljemalt 14. veebruaril 2020 telefonil 550 0621.

ERM-i saab kohale sõita bussiga nr 7, mis väljub kesklinnast Tasku keskuse kõrvalt (Soola bussipeatus) ja Turuhoone juurest (Vabaduse bussipeatus), sõita peatuseni ERM.

Buss nr 7 ajad:

Väljumine Soola peatusest: 11:06 ja 11:36

Saabumine peatusesse ERM: 11:14 ja 11:44

Tartu Memento juhatus

2. veebruaril 2020. aastal möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu majas

Tervitame ja õnnitleme kõiki Tartu rahu 100. aastapäeva tähistajaid ja tunnustajaid nii Tartus, Tallinnas, kogu Eestis ja kogu maailmas! Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Meenutaksin 1920. aasta 2. veebruaril rahulepingu allakirjutamise järel Jaan Poska öeldud sõnu: „Tänane päev on Eestile kõige tähtsam ta ajaloos 700 aasta keskel – esimest korda määrab Eesti ise oma saatuse.“
431 päeva kestnud Eestile võidukas Vabadussõda oli lõppenud. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Eesti Vabariigis tähistame seda langenute päevana. Rahulepingu kõik 20 artiklit on olulised. Meenutaksin veelkord teisest artiklist seda järgmist osa: „Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu“.
Eesti Vabariik ei tohi loobuda Tartu rahu kehtivusest ja selgitamisest, et praegune Eesti Vabariik on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud riik. Sellisena on Eesti Vabariiki tunnistanud ÜRO, paljud maailma riigid, 1992.aastal põhiseaduse rahvahääletusel Eesti Vabariigi kodanikud, NATO ning Euroopa Liit. Eesti Vabariigi esindajad peavad taotlema, et Vene Föderatsioon tunnistaks Eesti vägivaldset okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt 1940. aastal ning sellele järgnenud kohutavat Eesti Vabariigi kodanike represseerimist ja kompenseeriks nendele tekitatud kahjud.
Seisame Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade! Tartu rahu on maailmarahu lahutamatu osa!

Lugupidamisega
Enn Tarto
Tartu Memento esimees
Tartus

1.veebruaril 2020.a.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

101. aastat Tartu vabastamisest 14. jaanuaril 1919. aastal
14. jaanuaril 2020, algusega kell 14.00 toimus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures Tartu vabastamise mälestusüritus. Üritust viis läbi MTÜ Tartu Memento.
Tartu Memento esimehe Enn Tarto sõnavõtt:
„Austatud üritusest osavõtjad härrad ohvitserid, lugupeetud ametnikud, kaitseliitlased, korporandid, üliõpilaste esindajad, mementolased, kaasvõitlejad ning kaaskannatajad, lugupeetud daamid ja härrad. Vastavalt traditsioonile alustame Tartu Memento üritusi leinaseisakuga:
Me mälestame ja leiname kõiki Vabadussõjas langenuid, Tähtvere väljadel Eesti vägede võidukas lahingus langenuid, Krediitkassa keldris hukatuid, kus bolševikud tapsid 19 süüta isikut, meie keskelt lahkuvaid mementolasi ja nende sugulasi, lahkuvaid kaasvõitlejaid ja kaaskannatajaid. Meie keskelt on lahkunud aastataguse ürituse korraldaja siin Tähtvere pargis Endel Uudevald. Kaastunne tema perele ja kõikidele leinajatele.“
Monumendist vasakule poole kogunesid üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Kohal olid EÜS Põhjala, korp! Vironia, korp! Filiae Patriae ja korp! Indla lipuvalve.
Paremal olid Enn Tarto, Tartu Memento juhatuse liikmed Jaan Haring, Tiina Margus, Ruth Lajal, Maret Väljak ning Liidia Post ja teised üritusest osavõtjad lippude ja pärgadega.
Erakordselt südamliku mälestuspalvuse viis läbi Tartu EELK Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Mälestuspalvust jätkas preester Vadim koos saatjaga.
Vastavalt traditsioonile anti esimesena sõna Tartu linna esindusele. Lühisõnavõtuga esines ja pärja asetas Tartu abilinnapea Reno Laidre. Seejärel paluti Tartu Kaitseliitu esinema, lühisõnavõtuga esines ja pärja asetas tartu Kaitseliidu esindus. Pärja asetas ka korp! Vironia esindaja.
Tartu Memento pärja asetasid Tiina Margus, Ruth Lajal, Maret Väljak, Liidia Post ning Enn Tarto. Jaan Haring hoidis Tartu Memento lippu.
Seejärel asetasid pärjad ja küünlad teised kohalolnud.
Ürituse ametliku osa lõpetas Enn Tarto sõnavõtuga: „Ma tänan südamest kohaletulnuid. Täna on osavõtjaid eriti palju. Olen veendunud, et tänane üritus ja üritusest osavõtjad aitavad kaasa, et Eesti riik, eesti rahvas, eesti keel ja meel jäävad püsima! Aidaku meid Jumal!“

Enn Tarto
Tartu Memento esimees
Kaitseliidu auliige

• 

• 

• 

• 

• 

Seisan nina vastu ruutu,

nõnda juba terve tund.

Väljas midagi ei muutu,

õuele ei ilmu lund.

Tean, et keegi mind ei kuule,

hädas aidata ei saa.

Enam mõelda ei või muule,

ootama pean üksinda.

Naeratavat taevavalgust,

lumehelbeid lennul näen.

Aiman rõõmsat talve algust

suusateel ja kelgumäel!

Suur tänu, kallid Memento liikmed! Mõnusat aastavahetust ja tegusat uut aastat!

Soovib Tartu Memento juhatus