aprill 2015

Saaja:
Leo Õispuu
Eesti Memento Liidu esimees
EML- Endla tn. 4 10142 Tallinn
liit@memento.ee
errb@hot.ee

Saatja:
Enn Tarto
MTÜ Tartu Memento esimees
Riia tn. 12- 51013 Tartu
enntarto@gmail.com
06. aprillil 2015
Avaldus
Mina, Enn Tarto toetan okupatsioonide leina- ja mälestusmemoriaali ehitamist Tallinnasse Hirveparki. Toetan põhimõtet, et memoriaalil oleks nimeliselt ära toodud okupatsioonide ohvrid: nii kommunismi- kui natsismiohvrid, küüditamiste ohvrid, Eesti eest võidelnud relvavennad, metsavennad, õpilasvabadusvõitlejad, avalik-õiguslike vahenditega Eesti eest võidelnud, kõik Eesti eest hukkunud inimesed kogu maailmas.
Soovin, et vastavad Eesti Vabariigi struktuurid arvestaksid represseeritute soovitustega.

Lugupidamisega,
Enn Tarto,
vabadusvõitleja,
MTÜ Tartu Memento esimees,
Eesti Kaitseliidu auliige
(allkirjastatud digitaalselt)

Kirjalikud teated palun saata aadressil:
Enn Tarto
Taara pst 1A-27
51005 Tartu

25. märtsil 2015 kell 11.00 algas Tartus Riia 27 EELK Pauluse kirikus leinajumalateenistus, kus mälestati 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid ning kõiki võõrvõimude ohvreid. Samal ajal algas ka lippude pidulik sissetoomine taastatud Pauluse kirikusse. Sinimustvalget lippu kandis Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento lippu Tartu Memento juhatuse liige hr Jaan Haring. Leinajumalateenistust viisid läbi EELKi piiskop Joel Luhamets ja EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Teenistuse ajal oli Enn Tarto asemel pikalt lipuvalves vabadusvõitleja Mart Niklus. Kirikus oli palju rahvast, nende seas nii mementolasi kui meile kaasatundjaid. Piiskop Joel Luhametsa ja õpetaja Kristjan Luhametsa poolt läbiviidud leinajumalateenistus kujunes väga südamlikuks.
Kell 11.45 lahkuti kirikust ning suunduti väärikas rongkäigus mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille (Pepleri 27) juurde, kus kell 12.00 algas mälestus-ja leinaüritus. Ürituse eest vastutavaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige hr Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetati aegsasti palju küünlaid. Kell 12.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Seejärel palus Tartu Memento esimees Enn Tarto mälestada hukkunuid leinaseisakuga. Leinati 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid, kõiki küüditamiste ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi-kui kommunismiohvreid, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti eest võidelnuid ning meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaasvõitlejaid ning kaaskannatajaid. Seejärel esines Enn Tarto lühikese sissejuhatava sõnavõtuga, milles ta tuletas veelkord meelde, et 1949. aastal üle 20 tuhande inimese Siberisse küüditamine on aegumatu inimsusevastane kuritegu. Küüditati eelkõige naisi, lapsi ja vanureid. Umbes 3000 neist ei pöördunud enam elusalt tagasi. Mehed olid valdavalt sõjas langenud või olid juba vangilaagrites. Tarto mainis ka oma kõnes, et NSV Liit oli Teise maailmasõja võitnud ning sõja kaotajad maksid NSV Liidule. Ehkki kogu NSV Liidus töötasid vangilaagrites sajad tuhanded inimesed, oli võimudel siiski vaja läbi viia massiküüditamine, et veelkord röövida inimesi, neid hirmutada ja alustada sundkollektiviseerimist. Ning mis peamine – alustada alistatud rahva, eestlaste muutmist vähemusrahvaks oma ajaloolisel kodumaal.
Seejärel sai sõna Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitususe poolt professor Aadu Must. Ta rõhutas, et arhiivides on palju materjale võõrvõimu repressioonide kohta ning märtsiküüditamine oli suur sõjaväeline operatsioon, mille tarbeks toodi Eestisse üle 10 000 sõjaväelase. Peale kõnede pidamist toimus pärgade asetamine. Leinapärjad asetati IRLi Tartu piirkonna ning Tartumaa maavalitsuse poolt. Eesti Kaitseliidu Tartu maleva pealiku major Kalle Köhleri juhtimisel asetati pidulikult Tartu Maleva kaitseliitlaste ja Naiskodukaitse leinapärg. Seejärel asetas pärja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindus. Leinajate hulgas oli ka noori ning oma pärja asetasid korporatsioon Vironia esindajad. Tartu Memento poolt asetasid pärja Tartu Memento juhatuse liige Valve Luuka ning Enn Tarto. Seejärel asetasid leinakimpe ja süütasid küünlaid paljud kohalolnud. Ansambel Vanad Viisid laulis laule 1949. aasta küüditamise mälestamiseks, sealhulgas “Kodumaaga hüvastijättu” . Vastavalt väljakujunenud traditsioonile mälestati ka 1944. aasta 26. ja 27. märtsil punavägede poolt toime pandud Tartu pommitamises hukkunuid. Ürituse lõppedes suundusid Tartu Memento liikmed ning kaasrepresseeritud Tartu Memento juhatuse liikme Valve Luuka ettepanekul Kotka keldrisse, et puhata, kuulata laule ning vahetada mälestusi.
25. märtsi õhtul kell 18.00 olid paljud Tartu mementolased kaasavõetud kalmuküünaldega Raekoja platsil, kus toimus MTÜ Tulipisara, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud mälestusüritus. Kastiga tõi Tartu Memento poolt küünlaid hr Endel Uudevald. Põhiliselt olid aga küünalde süütajateks õpilased ja üliõpilased. Suur, suur tänu noortele, et nad pole meid unustanud! Aidaku meid Jumal!