Üritused ja sõnavõtud

Teatavasti kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Tartus (Tartu rahu majas Vanemuise 35) alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene NSFV vahel. Selles rahulepingus tunnustab Nõukogude Venemaa “Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust”, tõotab loobuda “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” ning deklareerib, et “Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu”. 4. veebruaril 1920. aastal ratifitseeris Tartu rahulepingu ülevenemaaline kesktäitevkomitee. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir. 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu Tartu rahulepingu. 30. märtsil 1920. aastal vahetatakse ratifitseerimiskirjad Moskvas ja Tartu rahuleping astub jõusse.

1. veebruar 2017. aasta

1. veebruari hommikul toimus Piret Tarto intervjuu Pereraadios Tartu rahu 97. aastapäeva tähistamise teemal Tartus.
Mitmed Tartu Memento inimesed käisid 1. veebruaril kalmistutel küünlaid ja mälestuspärgi asetamas. 1. veebruaril kella 12.00 kuni 14.00 toimus Tartu Memento juhatuse koosolek. Mäletati ja mälestati hukkunuid. Avaldati kaastunnet leinajatele ja kavandati 2. veebruari üritustest osavõttu.
Tartu rahu 97. aastapäeva eel 1. veebruari õhtul toimus Tartus, Tartu Ülikooli kohvikus järjekordne Karikakra klubi üritus, mis kandis pealkirja “Eesti-Vene piirileping ja Tartu rahu”. Esinesid ja kuulajate küsimustele vastasid Riigikogu liige Jüri Adams ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Arutelu modereeris Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Piret Tarto, kes oma sissejuhatavas sõnavõtus andis ülevaate Tartu rahust., selle rollist Eesti lähiajaloos, eriti Eesti iseseisvuse taastamise aegadel ning Tartu rahu tähendusest seoses Eesti-Vene piirilepinguga.
Kõlama jäänud faktid.
Eesti rahuleping Venemaaga ei ole lihtsalt rahuleping, vaid ka iseseisvuse kinnitamise leping ehk meie sünnitunnistus.
Enn Tarto ja Jüri Adams tegelesid sügaval Nõukogude ajal põrandaaluse haridustegevusega, huvitudes Tartu rahulepingust. Jüri Adams on salaja koguni kahel korral paljundanud Tartu rahulepingut kirjutusmasinal.
Meenutati vaprat vabadusvõitlejat Reet Tobret.
Nõukogude ajal ei räägitud Tartu rahust avalikult, aga huvitaval kombel oli V.I. Lenin märkinud mitmel korral Tartu rahulepingut oma teostes. Taastatud Eesti Vabariigis mitmed Eesti Vabariigi juhtpoliitikud ei uskunud Petserimaa tagastamisse. Riigikogu liige Jüri Adams arvas, et kui piirilepingu ratifitseerimine Riigikogus toetuse saab, siis tema on üks nendest, kes vastu hääletab. Loodame, et see siiski ei sünni Tartu rahu mainimata nagu nõuab Põhiseadus!
Arutelu lõpus jäi kõlama kindel mõte, et Eesti riikliku järjepidevuse põhimõtet ei saa kahjustada ja Tartu rahu peab jääma kehtima.

2. veebruar 2017. aasta

Kell 9.00 algas Jaan Poska Gümnaasiumi juures (Vanemuise 35) gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus. Eelmisel aastal tegeles mälestusürituse korraldamisega Jaan Poska gümnaasium, käesoleval aastal Miina Härma Gümnaasium. Järgmiseks aastaks on teatepulga lubanud üle võtta Annelinna Gümnaasium. Tänavu Miina Härma Gümnaasiumi üheksandate klasside õpilased etendasid ajalooõpetaja Urma Linnuse juhendamisel Juhan Saare näidendit “Tartu rahu”. Näidendis asusid õpilased rahuläbirääkimisi pidanud Eesti ja Vene saadikute rolli. Et luua venelastele pilt eestlaste veel säilinud lahinguvalmidusest, marssisid rahukõneluste ajal tänaval sõdurid. Tartu gümnasistidele riigikaitse tunde andev Tõnis Asson oli 2. veebruaril toimunud etenduses Miina Härma Gümnaasiumi üheksandate klaaside õpilastest kokku pannud löögirühma ja neid ümber koolimaja marssimisega harjutanud. Eheduse lisamiseks kandsid õpilased Vanemuise teatrilt laenatud sineleid ja püsse. Nende ees marssis 9B klassijuhataja Vello Vellearu. Vaatajad olid Tartu rahu tähistamisest vaimustuses.
Kell 10.15 algas pärgade panek Vabadussõja memoriaalile Pauluse kalmistul, seejärel Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale ning Lõuna-Eesti mälestussamba ja Tartu vabadussamba (Kalevipoeg) jalamile. MTÜ Tartu Mementot esindas juhatuse liige lippur Jaan Haring Tartu Memento lipuga.
Kell 11.00 algas mälestusüritus Vabadussõja (1918-1920) mälestussamba juures Emajõe ääres. Kohal oli üliõpilaste, korporatsioonide, KVÜÕA, kaitseliitlaste ja Tartu linnavõimude esindajad. Kõneles Tartu linnapea Urmas Klaas, KVÜÕA täiendõppekeskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske ja korp! Ugala vilistlane Kaarel Antons.
Kell 12.00 sai alguse mitu olulist sündmust. Rahvusarhiivi uues peahoones Noora (Nooruse 3) toimus Tartu rahulepingu originaali esitlus. Pidulikust sündmusest võttis osa EV President Kersti Kaljulaid, riigiarhivaar Priit Pirsko, ajaloolane ja riigikogu liige Aadu Must ja palju külalisi. Tallinnast politsei abiga transporditi Tartusse rahulepingu originaal. Rahvusarhiivi uues hoones valvasid lepingut nelja päeva jooksul kõrgema sõjakooli kadetid, kaitseliitlased ja üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Neljapäeval, reedel ja laupäeval olid Noras lahtiste uste päevad. Külastajad said vaadata Tartu rahulepingu originaali.
2. veebruaril kell 12.00 koguneti traditsioonilisele kõnekoosolekule Vanemuise tn 35. Tartu Rahu Põlistamise Seltsi, Eesti Vabaduspartei- Põllumeeste kogu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtimisel korraldati Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva mälestusüritus. Kohal olid Tartu Memento poolt lipuga Jaan Haring, juhatuse liige Endel Uudevald, Tartu Memento esimees Enn Tarto ja palju Tartu Memento inimesi.
Kõnekoosoleku juhataja Rein Koch andis esimesena sõna Riigikogu liikmele Jüri Adamsile Eesti Vabaerakonnast. Jüri Adams tänas ja õnnitles kõiki Tartu rahu sõlmimise 97. aastapäeva puhul. Eriti tänas ta Petserimaalasi julguse ja vapruse eest. Ta oli seisukohal, et Tartu rahust ei tohi loobuda. Seejärel kõnekoosoleku juhataja Rein Koch andis sõna Enn Tartole. Enn Tarto õnnitles oma sõnavõtus kõiki kohale tulnuid Tartu rahu 97. aastapäeva puhul, tänas kuulajaid.
Oma kõnes rõhutas Enn Tarto järgnevat:
“Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõjas ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks. Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning otsustati Eesti lääneorientatsioon. Olen vastu, et kinkelepinguga loovutada 5% Eestile Tartu rahu lepingu alusel kuuluvast maast. Eesti peab võitlema selle nimel, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas oleks võimalikult tugev ja reaalne NATO kohalolek. Eesti kuulub Euroopa Liitu. See on osa meie lääneorientatsioonist. Aga me peame Euroopa Liidus võitlema Eesti huvide eest ning selgitama Eesti võimalusi. Sisserändajate uputust ei ole vaja. Praegused uued võimulolijad Riigikogus ja ka opositsioon peavad pingutama selle nimel, et Eestis jätkuks meie inimestele töökohti, et nad ei peaks lahkuma ja juba lahkunutel oleks võimalik Eestisse tagasi tulla.
Me mälestame eri rahvusest hukkunuid Vabadussõjas ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade. Aga mementolasena pean veelkord rõhutama, et Vabadussõjas ellujäänuid ja nende perekonnaliikmeid ähvardas kohutav saatus pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal ja annekteerimist 6. augustil 1940. aastal. Vabadussõjas võidelnuid ja nende perekonnaliikmeid tapeti punaarmeelaste poolt, küüditati, arreteeriti ja rööviti. Paljud hukkusid Siberi vangilaagrites ja asumisel. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
Tänan, et kohalolnud rõhutavad okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamist Eestis, Gruusias ja Ukrainas. Täna tahaks meenutada tšetseeni laste kurba saatust, kes on massiliselt hukkunud. Peame tänama kindral Dudajevit, kes aitas kaasa Eesti Vabariigi taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel. Kindral Dudajev oli Tartu sõjaväelennuvälja ülem ja okupeeritud Eesti Tartu komandant kui tema nõusolekul 8. märtsil 1989. aastal korraldasime Eesti elanike rahumeelse protestimarsi ümber Tartu sõjaväelennuvälja. Nõudsime Nõukogude vägede lahkumist okupeeritud Eestist. See oli esimene selline üritus Moskva mõju all olnud Ida-Euroopas.”
Seejärel soovis televisiooni esindaja TV3 intervjuud. Enn Tarto rõhutas veelkord, et kehtiv Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõna “ja” selles lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt. Enn Tarto toetab 1920. aasta Tartu rahulepingu 97. aastapäeva tähistamisel Tartus 2. veebruaril vastuvõetud Eesti Vabariigi kodanike avaldust “aastal 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu rahvusvahelise õigusjõu jätkumisest Eesti maa-ala ulatuse suhtes.”
Tartu rahu maja juures oli kell 12.00 alanud kõnekoosolekul palju sõnavõtjaid. Tartu linnavalitsust esindas Vladimir Šokman. Olev Teder jagas raamatut “Müstiline Kikka lahing”. Sai osta Tartu rahu teksti (koopiat).
2. veebruaril 2017. aastal oli Tartus veel palju üritusi. Kell 13.00 algusega pidas Tartu Linnamuuseumi (Narva mnt 23) suures saalis ettekande teemal “Tartu rahu läbi noorte silmade” Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi. Kell !6.00 avati maaülikooli raamatukogus (Kreutzwaldi 1A) Naiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitus.
Kell 17.00 rääkis rahvusarhiivi loengusaalis Tartu rahust Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur. Kell 17.30 algas Poska gümnaasiumi juurest liikuma tõrvikurongkäik Tartu raekoja platsile. Loeti ette deklaratsioon Tartu rahu kehtivusest.

Ülevaate koostas Enn Tarto. Vabandan võimalike vigade pärast. Tartu kirikutes kinnitati Tartu rahu kehtivust 29. jaanuaril 2017. aastal. Tänu Jumala abile ja Eesti rahva tublidusele on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik, on säilinud Eesti meel ja keel. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!

Tartus,
8. veebruaril 201

Tartu vabastamise mälestusüritus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures toimus 14. jaanuaril 2017. aastal algusega kell 12.00, korraldajaks oli Tartu Memento, vastutavaks isikuks juhatuse liige Endel Uudevald.
Nagu me teame, oli Eesti Vabadussõjas 7. jaanuariks 1919 enamlaste pealetung seisma pandud. Lahinguline algatus oli läinud Eesti vägede kätte. Enamlastest vabastatud Tapalt suundusid soomusrongid nr.1 ja nr.3 Tartu suunas. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. Soomusrongi nr.1 ülem oli Anton Hirv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Oskar Luiga. Koos soomusrongidega liikusid Tartu poole partisanid leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel.
Otsustav lahing võideti 14. jaanuaril 1919 Tähtvere väljadel, Tartu vabastamine innustas Eesti vägesid, sisendas optimismi Eesti elanikes. Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediitkassa Keldris, kus bolševikud olid metsikult tapnud 33 süüta inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Aposteliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, ülempreester Bežanitski ja Bleive ning luteri kirikuõpetajad dr. Traugott Hahn ning Wilhelm Schwartz.
18. augustil 2000 kuulutas Vene Õigeusu Kirik piiskop Platoni, Mihhail Bleive ja Nikolai Bežanitski pühakuteks. 15. Septembril 2000 tegi seda ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat.
Pärast võitu Tähtvere väljadel, Tartu vabastamist ja tapatalgute peatamist Krediitkassa keldris jätkasid soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid võitlust Eesti eest lõuna suunas. Leitnant Julius Kuperjanov hukkus Paju lahingus saadud haavadesse 2. veebruaril 1919. Aasta pärast, 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu.
Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati 3. juulil 1932. aastal mälestusmärk. See hävitati Nõukogude Liidu okupantide poolt 1940. aastal. Pärast korduvaid muudatusi okupatsioonivõimude poolt, taastati monument endisel kujul Tartu Memento algatusel ja Tartu Linnavalitsuse üksmeelsel toetusel 2006. aastal.
Vastavalt traditsioonile kogunesid Tähtvere parki taastatud monumendi juurde võidu- ning leinaüritusest osavõtjad. Taastatud monument puhastati lumest ning asetati leinaküünlad. Monumendist paremal pool olid Tartu Memento lipuga Jaan Haning, Pitka Relvavendade esindus, Vabadusvõitlejate esindus, Ristideta Hauad esindus. Endel Uudevald tegeles helivõimendusega ja tema käes oli Tartu Memento leinapärg. Ürituse avamisel kell 12.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Pärast Tartu Memento esimehe Enn Tarto lühikest sõnavõttu viisid vaimulikud munkpreester Orenti ja diakon Toomas Erikson läbi mälestuspalvuse.
Seejärel algasid lühisõnavõtud ja pärgade asetamine. Tartu linna poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta tänas eriti üliõpilaste ja korporatsioonide kohalolekut, tänas kõiki kohalolnuid ning asetas leinapärja.
Seejärel tõid leinapärja Kaitseliidu Tartu Maleva ja Tartu Kaitseliidu Tamme malevkonna esindus. Tartu Memento poolt asetasid leinapärja Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Mementojuhatuse liige Endel Uudevald. Pärja asetas korporatsioon Vironia esindus, pärjad asetasid Pitka Relvavendade organisatsiooni esindus, Vabadusvõitlejate esindus. Mitmed kohalolnud isikud asetasid leinaküünlaid oma sugulaste mälestuseks, kes hukkusid Vabadussõjas 1918-1920. Vabadussõjas langes ligi 5000 võitlejat, umbes 14 000 sai haavata.
Sõnavõtuga esines Tähtvere Seltsi poolt koos lapsega kohal olnud proua Kadi Riive. Ta kutsus üles, et Tähtvere Seltsi liikmed viiksid mälestusküünlad taastatud monumendile.
Ürituse lõpul esines lühisõnavõtuga Enn Tarto. Ta tänas kõiki üritusest osavõtnuid. Ta tänas Eesti Üliõpilaste Seltsi ja korporatsioonide kohalolekut. “Me tähistame võitu Tähtvere väljadel 14. jaanuaril 1919. aastal. Mäletame ja leiname hukkunuid Krediitkassa keldris. Me mälestame ja leiname Eesti Vabariiki tabanud okupatsioonide ajal hukkunuid ning võitluses Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade kogu maailmas. Me ei tohi unustada neid, kes on andnud oma elu võitluses taastatud Eesti Vabariigi eest. Ka nemad vajavad mälestamist ja mälestussambaid. Aidaku tänane üritus, et eesti keel ja meel jääksid püsima. Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!”
Lugupidamisega
Enn Tarto
Tartus, 18. Jaanuaril 2017. a

14. jaanuar 2017
1919. aasta Tartu vabastamise tähistamine Tartus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures. Korraldab Tartu Memento.
2. veebruar 2017
Osaleme paljudel Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva tähistamise üritustel Tartus. Kindlasti osaleb Tartu Memento Tartus Vanemuise 35 asuva maja juures toimuval kõnekoosolekul.
24. veebruar 2017
Tartu Memento inimesed osalevad Toomemäel Tähetorni juures ja Kalevipoja mälestusmärgi juures toimuvatel Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamise üritustel.
25. märts 2017
1949. aasta märtsiküüditamise 68. aastapäeva leina-ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus ja mälestus- ning leinakogunemine Tartus Pepleri tänaval mälestusmärk “Rukkilille” juures. Korraldab Tartu Memento. Loodame paljude kaasvõitlejate, kaaskannatajate ja meie abistajate osavõttu. Mälestusmärk “Rukkilillle” juures mälestame 1944. aasta 27. ja 28. märtsil punavägede poolt läbiviidud Tartu pommitamises hukkunuid. 25. märtsi õhtul toimub Tartus Raekoja platsil kalmuküünalde süütamine. Täname juba ette meie noori abistajaid.
Aprillikuu 2017
Aprillikuus toimub MTÜ Tartu Memento liikmete üldkoosolek.
14. juuni 2017 – riiklik leinapäev
Tartu Memento palub läbi viia 1941. aasta juuniküüditamise 76. aastapäeva leina- ja mälestusjumlateenistuse EELK Tartu Pauluse kirikus. Tartu Memento korraldab mälestusürituse mälestusmärk “Rukkilille” juures. Tartu Memento liikmed osalevad mälestus- ning leinaüritustel nii Tartus kui kogu Eestis.
23. juuni 2017 – võidupüha
Tartu mementolased osalevad Kaitseliidu Tartu maleva korraldatavatel Tartumaa maakaitsepäeva üritustel.
24. juuni 2017 – jaanipäev
Tartu mementolane tähistab jaanipäeva kodus oma pere juures või koos sugulaste ja tuttavatega kas Tartus või maakodus Tartumaal või veel kaugemal.
8. juuli 2017
8. ja 9. juulil 1941. aastal Tartu vanglas toimunud massimõrva ohvrite leinaüritus toimub Tartu Pauluse kalmistul Tartu vanglas mõrvatute mälestussamba juures, leinatalitus jätkub Antoniuse õues ja seejärel O. Lutsu majamuuseumis.
23. august 2017 – kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev
Tartu Memento liikmed sõidavad bussiga Viljandimaale Pilistvere kivikangru juurde mälestuspäeva üritusele.
22. september 2017 – vastupanuvõitluse päev
Tartu Memento liikmed osalevad üle Eesti vastupanuvõitluse päeva üritustel. Vastavalt Tartu Memento juhatuse soovile korraldatakse 2017. aastal vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tartus.
Detsember 2017
MTÜ Tartu Memento traditsiooniline jõulukonverents-üldkoosolek Tartus
Tartu Memento korraldab 2017. aastal iga kuu esimesel kolmapäeval MTÜ Tartu Memento juhatuse koosoleku Tartus Riia 12. kui välja arvata mõned suvekuud, siis korraldame iga kuu kolmandal kolmapäeval Tartu Memento liikmetele kohtumise ehk nn infopäeva Riia 12 Tartu Kaitseliidu õppeklassis või mujal.
2017. aasta jooksul on kavas korraldada Tartu Memento liikmetele vähemalt üks õppereis bussiga. Tartu Memento juhatusel on eesmärk paluda Eesti Rahva Muuseumi juhtkonda, et Eesti Rahva Muuseumis oleks alaline väljapanek (näitus) repressioonidest ja represseeritutest, rahva vastupanust ning vabadusvõitlejatest rasketel okupatsioonide aastatel.
Tartu Memento juhatuse liikmed osalevad jätkuvalt 2017. aastal Eesti Memento Liidu koosolekutel, teeme koostööd EMLi Bürooga Tallinnas Endla 4, avaldame Tartu Memento tegemisi Tartu Memento Teatajas, teeme kaastööd EMLi Teatajale, õnnitleme EMLi Teatajas meie liikmeid.
Tartu Memento liikmeid ja nende sugulasi lahkub pidevalt meie keskelt. Tartu Memento juhatus on teinud omalt poolt kõik ja teeb ka 2017. aastal selleks, et avaldada kaastunnet lahkunute sugulastele ja leinajatele.

MTÜ Tartu Memento 2017. aasta ürituste ja tegemiste plaan on vastu võetud MTÜ Tartu Memento juhatuse koosolekul 2. novembril 2016. aastal.

Lugupidamisega
Enn Tarto
MTÜ Tartu Memento esimees
MTÜ juhatuse liikmed Tiina Margus, Maie Esperk, Endel Uudevald ja Jaan Haring

Tartus, 8. novembril 2016

Vastavalt MTÜ Tartu Memento 19. detsembril 2015 toimunud jõulukonverentsi ja Tartu Memento juhatuse otsustele toimusid Tartu Memento korraldatud üritused Tartus ja meie inimeste osavõtt nii Tartu kui üleriigilistest üritustest.

14. jaanuaril 2016 toimus Tartu vabastamise (1919) tähistamine Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures. Ürituse korraldajaks oli Tartu Memento. Paljude üritustest osavõtjate hulgas esines ka Tartu linnapea hr Urmas Klaas.

2. veebruar 2016 osalesime paljudel Tartu rahulepingu 96. aastapäeva tähistamise üritustel Tartus. Vanemuise 35 toimunud kõnekoosolekul rõhutas Tartu Memento esimees Enn Tarto oma kõnes:”Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõjas ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks.”

24. veebruar 2016 osalesid Tartu Memento inimesed Toomemäel Tähetorni ja Kalevipoja mälestusmärgi juures toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamise üritustel. Enn Tarto ja Piret Tarto osalesid 24. veebruaril 2016 Vabariigi Presidendi kutsel Estonia teatri-ja kontserdimajas Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamisel.

25. märts – suur reede, küüditamisohvrite mälestuspäev, paastumaarjapäev

1949. aasta märtsiküüditamise 67. aastapäeva eraldi leinajumalateenistus algas Tartu Pauluse kirikus kell 12.00. Väga südamliku leinajumalateenistuse viis läbi EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Üritus jätkus kell 13.00 mälestusmärk Rukkilill (Pepleri 27) juures. Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni, mälestuspärgi asetasid Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman, Tartu maavanem Reno Laidre, KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem, kaitseliitlased ning Tartu Memento poolt Tiina Margus ja Eha Kaljuvee. Enn Tarto rõhutas veelkord, et märtsiküüditamine on aegumatu inimsusevastane kuritegu, mille käigus üle 20 000 inimese küüditati Venemaale. Tartu mementolastele sõbralik koor Vanad Viisid laulis neli laulu 1949. aasta küüditamise mälestuseks.

Tartu Memento esimees teatas, et vastavalt väljakujunenud traditsioonile mälestatakse ka 1944. aasta 27. ja 28. märtsil punavägede poolt läbiviidud Tartu pommitamises hukkunuid.

25. märtsi õhtul toimus Tartus Raekoja platsil kalmuküünalde süütamine.

16. aprillil 2016 toimus MTÜ Tartu Memento liikmete üldkoosolek Tartus Struve 1 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

14. juuni 2016 – riiklik leinapäev

1941. aastal küüditatud sõitsid bussiga Tallinnasse Eesti Vabariigi Presidendi hr Ilvese ja proua Ieva Ilvese vastuvõtule Presidendi Roosiaias.

Enn ja Piret Tarto loobusid kutsest Tallinna sõita ja korraldasid leinapäeva ürituse Tartus. Emajõe ääres Pisarate pargis küüditatute mälestusmärgi juures toimus mälestusteenistus. Kell 12.00 algas 1941. aasta juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus. Teenis õpetaja Kristjan Luhamets. Mälestusmiiting jätkus mälestusmärk Rukkilill juures. Kinos Ekraan toimus Läti filmi Soviet Story näitamine.

23. juuni 2016 – võidupüha

Kaitseliidu Tartu malev korraldas Tartumaa maakaitsepäeva Tähtvere vallas Ilmatsalus algusega kell 12.00. Osavõtt mementolastele vaba. Õhtul kell 20.00 – 01.00 Tartu linna jaaniõhtu Raadi pargis.

24. juuni 2016 – jaanipäev. Iga mementolane tähistas jaanipäeva kodus oma pere juures või koos sugulaste ja tuttavatega.

8. juuli 2016

8. ja 9. juulil 1941. aastal Tartu vanglas toimunud massimõrva ohvrite mälestusüritus toimus Tartu Pauluse kalmistul Tartu vanglas mõrvatute mälestussamba juures. Juba kell 9.30 oli eetris Pereraadio saade leinaüritusest. Küsimustele vastas Enn Tarto. Kell 12.00 algas leinaüritus Pauluse kalmistul. Teatavasti hukati 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas 193 süüta inimest. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu. Leinaüritust juhatas Tartu Memento esimees Enn Tarto, leinalippudega olid kohal Tartu memento juhatuse liikmed Jaan Haring ja Endel Uudevald. Kohal oli Tartu linnavalitsuse, Tartu maavalitsuse ja Kaitseliidu Tartu maleva esindus, üliõpilased, paljud mementolased ja O. Lutsu majamuuseumi esindus. Kell 14.00 jätkus leinatalitus Antoniuse õues. Kell 14.00 algas O. Lutsu majamuuseumis raimlalase Jüri Parijõe mälestustund.

23. august 2016 – kommunismi-ja natsismiohvrite mälestuspäev

Tartust sõitis buss Viljandimaale Pilistverre kivikangru juurde, kuhu tulid mementolased üle terve Eesti. Teenis EELK õpetaja Herman Kalmus. Ühiselt osaleti kommunismi-ja natsismiohvrite mälestuspäeva tähistamisel.

22. september 2016 – vastupanuvõitluse päev

12. sept 2016 saatis Tartu Memento esimees Eesti Memento Liidu 17 liikmesorganisatsioonile tervitused ja õnnitlused vastupanuvõitluse päeva puhul. 18. septembril andis ka EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja pastor Ants Tooming jutluse ajal edasi tervitused vastupanuvõitluse päeva puhul.

EML liikmesorganisatsioonide hulgast saime vastuse Läänemaalt härra Arnold Aljastelt, kellele saatsime õnnitlused ja tervitused vastupanuvõitluse päeva puhul. Tartu Memento juhatuse liige Jaan Haring osales Vabadusristi kavaleri Julius Kendra mälestuskivi avamisel Vastseliina kalmistul. Tartus viisid 22. septembril Tartu Memento esimees Enn Tarto ja juhatuse liige Endel Uudevald mälestuspärja Emajõe ääres asuva Vabadussõja monumendi jalamile.

Tartu Memento korraldas iga kuu esimesel kolmapäeval algusega kell 12.00 MTÜ Tartu Memento juhatuse koosoleku Riia 12. Kui välja arvata mõned suvekuud, on iga kuu kolmandal kolmapäeval algusega kell 12 toimunud Tartu memento liikmete kohtumised Riia 12 Tartu Kaitseliidu õppeklassis. 2016. aastal on MTÜ Tartu Memento juhatus pidanud kümme juhatuse koosolekut. Tartu Memento juhatuse liikmed on osalenud Eesti Memento Liidu koosolekutel Tallinnas ning teinud koostööd EML Bürooga Tallinnas Endla 4 ning esitanud andmeid pr Laine Pernikule. Aasta jooksul on toimunud Tartu Memento liikmetele kaks õppereisi Eestis ja juhatuse liikmetele õppereis Ahvenamaale Soomes.

Kõiki üritusi, kus Tartu Memento inimesed on osalenud, ei jõua pikemalt välja tuua. Üritused toimusid veel 30. juulil Sinimägedes, 29. septembril Eesti Rahva Muuseumi avamisel Raadil, 1. oktoobril Tallinnas Okupatsioonide muuseumis Ungari ülestõusu 60. aastapäeval, kus Ungari Instituudi poolt korraldatud konverentsil esines Enn Tarto ettekandega Eesti Noorte Malevast.

Oleme avaldanud meie tegemisi Tartu Memento Teatajas, teeme kaastöid EMLi Teatajale, õnnitleme meie liikmeid nii meie üritustel kui EMLi Teatajas.

Tartu Memento liikmeid ja nende sugulasi lahkub pidevalt meie keskelt. Tartu Memento juhatus on teinud omalt poolt kõik, et avaldada kaastunnet lahkunute sugulastele ja leinajatele.

Tänan Tartu Memento juhatuse liikmeid prouasid Tiina Margust ja Maie Esperki, härrasid Endel Uudevaldi ja Jaan Haringut, revisjonikomisjoni liikmeid, lauljaid, küünalde süütajaid, vaimulikke, Tartu linnavalitsuse liikmeid, Tartu kaitseliitlasi ja kõiki teisi, kes on meid aidanud.

Sügava lugupidamisega

Enn Tarto

Tartu Memento esimees

Tartus, 19. oktoobril 2016

Austatud Ungari suursaadik Soomes härra Vince Szalay Bobrovniczky! Lugupeetud hr Istvan Ban, Mihaly Munkacsy nimelise Eestimaa Ungarlaste Ühingu esindaja! Austatud daamid ja härrad, mälestuskonverentsile kokkutulnud! Tervitan ja tänan teid!

Võitluse eest taastada Eesti Vabariik olen olnud Nõukogude Liidu poliitvang aastatel 1956-1960, 1962-1967, 1983-1988. Lubage käesoleva ettekandega veelkord tuua esile sündmusi Eestis 60 aastat tagasi ja veidi hiljem, eelkõige 1956. aastatl asutatud “Eesti Noorte Malevaga” seonduvat.

1955.-1956. aastaks oli massiline relvastatud vabadusvõitlus end ammendanud. Võitlust jätkasid koolinoored, nüüd juba iseseisvalt. Tartu III keskkooli ühiselamusse (internaati) kogunesid Tartu ümbrusest pärit maapoisid. Olime Eesti patrioodid, armastasime vabadust, Eesti rahvast, demokraatiat. Meid vihastas Moskva võimurite ja nende kohalike käsilaste jätkuv demagoogia. Saime aru komudele antud uuest ülesandest – muuta Eestimaa rahvastiku etnilist koosseisu eestlaste kahjuks.

Leidsime, et võitlust Eesti eest ja okupantide vastu tuleb jätkata. See oli meie teadlik ja vabatahtlik otsus. Olime oma aja kohta väga palju lugenud. Olime sõda ja kommunistlike inimsööjate sõjajärgseid kuritegusid oma silmaga näinud. Meie enamike isad olid okupantide poolt tapetud, paljude sugulased vaevlesid Venemaal.

12. märtsil 1956. aastal kogunesid Tartus Toomemäele grupp Tartu III keskkooli õpilasi ja me moodustasime põrandaaluse noorteorganisatsiooni “Eesti Noorte Malev”. Organisatsioon omas programmi, vandetõotust, põhikirja. Ettevalmistamisel oli ajakirja “Saagem vabaks” esimene number. Esimeheks oli märtsist septembrini Jaan Isotamm, septembrist detsembrini Enn Tarto. Jaan Isotamm kirjutas ENMi põhikirja, Enn Tarto programmi.

Tutvustaksin siinkohal Eesti Noorte Maleva programmi.

Sissejuhatus: Eesti noorsugu on ühinenud Eesti Noorte Malevaks, et säilitada rahvuslikku vaimu ja kultuuri, toetada üksteist töös ja võitluses, võidelda kommunismi ja venestamispoliitika vastu. Edasi jagunes programm kaheks – lähis-ja kaugprogrammiks.

Lähisprogrammis toodud ülesanded olid:

koguda ustavaid mehi oma ridadesse ja valmistada neist ette karastunud võitlejaid;

koguda, säilitada ja õppida kasutama relvi (see oli kriisiolukorraks, relvastatud võitlust suhteliselt rahulikus olukorras ei olnud kavas pidada);

kasvatada massides rahvustunnet;

paljud noored on kaotanud reaktsiooni tingimustes igasuguse lootuse võitluseks, peame legaalsete ja illegaalsete propagandavahenditega taotlema seda, et tühistest seiklejatest saaksid mõtlejad ja tuhmilt mõtlejatest saaksid ustavad ja agarad võitlejad;

mitte ainult noortesse vaid ka vanadesse peame sisendama eesti rahvuslikku vaimsust ja usku oma võimetesse ning eesti rahva paremasse tulevikku;

üksteise vastu peame kasvatama usaldust, lugupidamist, vastutust ja kohusetunnet oma organisatsiooni ja rahva vastu;

iga võitleja peab olema oma kodumaa patrioot, selleks peab õppima tundma eesti ajalugu, kultuurilugu, geograafiat, majandust ning tuleb tegeleda kirjanduse, kunsti, muusika ja spordiga;

iga liige peab jälgima rahvusvahelist olukorda, aru saama riigi sisepoliitikast, välispoliitikast kogu maailmas.

Kaugprogramm ütles:

Oma lõppeesmärgiks seame kommunistliku diktatuuri kukutamise üldrahvaliku revolutsiooni teel ja vene okupantide väljaajamise Eestist, demokraatliku Eesti Vabariigi loomise. Meie tingimustes on selle eesmärgi teostamine oma jõududega võimatu, siiski peame valmis olema ise ja valmistama teisi selleks, et vajalikul momendil mitte ainult jääda abi lootma teistelt, vaid ka ise välja astuma oma iseseisvuse eest.

Programm oli realistlik, seda oli võimalik erinevates variatsioonides rakendada aastakümneid kuni iseseisvuse taastamiseni augustis 1991. aastal. Praegugi kõlbaks see noorsoo isamaaliseks kasvatamiseks.Eesti Noorte Malev tegutses rahulikult, koguti ja levitati keelatud raamatuid, tehti vastupropagandat noorkommunistidele jne.

ENM ja Ungari Ülestõus

Kui kuulsime välisraadiojaamade vahendusel, et Ungaris on alanud ülestõus, otsustasime toetada ungarlasi lendlehtede levitamisega Tartus ööl vastu 4. novembrit. Üks lendleht oli mõeldud eestlastele, keda kutsuti üles säilitama oma rahvustunnet ja mitte venestuma. Teises lendlehes pöördusime eesti noorte poole. Avaldasime toetust ungarlastele, kelle mehisus on eeskujuks eesti noortele võitluseks ja tugeva noorsoo-organisatsiooni loomiseks. Oli ka üks pikem tekst, mida lasti ringlema koolidesse ja ühiselamutesse. Selle algus oli järgmine:

Eesti noored! Vabadustuuled hakkavad puhuma juba lähemalt. Kestab edasi kangelasliku ungari rahva, sealhulgas eriti noorsoo, vabadusvõitlus…

Kõige pikemale ajaproovile pidas vastu järgmine lendleht (levitati aasta pärast uuesti Tartus, meie olime siis juba Mordva laagris).

Maha kommunistlikud Vene diktaatorid!

Eesti vennad ja õed!

Vabadustund on lähenemas! Seda tõendavad sündmused Lääne-Euroopas. Tõendame ka meie tibladele, et veel ei ole Eesti mehemeel surnud! Las Sarmaatia mõrtsukad näevad, kuis luukas õlut teeb!Soovime komudele palju õnne “toobripühadeks” ja kiiremat kolimist “Suurele Kodumaale”!Elagu Vaba Eesti!

Tuletage meelde ka Siberis vaevlevaid vendi!

Lendlehed võeti soojalt vastu. Räägiti, et veel on julgeid mehi ja okupantide võit ei ole lõplik.Novembri keskel 1956 tuli Tartu III keskkooli propagandist Moskvast. Kooli direktor ja Moskva propagandist nõudsid, et kooliõpilaste üldkoosolek mõistaks avalikult hukka Ungari patrioodid. Minu ja teiste aktiivsemate noorte eestvedamisel hakkasid õpilased sellise nõudmise peale vilistama ja jalgadega trampima. Kooli direktor ja vigast eesti keelt purssiv propagandist olid sunnitud saalist lahkuma.

Ungarlasi toetavate lendlehtede (umbes 300 trükki) levitamine Tartus ööl vastu 4. novembrit 1956. aastal tõi kaasa ENM-i liikmete arreteerimise. Teade noorte arreteerimisest Eestis jõudis ka Läände.KGB paiskas meie vastu tohutud jõud. Juba varem olid meie vastu mõned salakaebused. Saatuslikuks sai kahe hasarti läinud poisi poolt umbes viiskümmend trükitähtedega ja käsitsi kirjutatud lendlehte. Enamik lendlehti oli trükitud registreerimata kirjutusmasinal. Läbiotsimised maal meie sugulaste juures andsid KGB-le tulemusi, ent paradoks on see, et KGB säilitas hoolega meie salaorganisatsiooni programmi, põhikirja ja teised käsikirjalised dokumendid.25. detsembril 1956. aastal arreteeris KGB meie noorteorganisatsiooni tuumiku.

12. ja 13. märtsi 1957. aasta kinnisel kohtuistungil mõistis Eesti NSV Ülemkohus Eesti Noorte Maleva liikmetele Vene NFSV KrK paragrahvide 58-10 ja 58-11 järgi järgmised karistused:Jaan Isotamm – seitse aastat vabadusekaotust, Voldemar Kohv – kuus aastat vabadusekaotust,Enn Tarto – viis aastat vabadusekaotust, Jüri Rebane ja Lembit Soosaar – neli aastat vabadusekaotust, Tõnis Raudsepp ja Jüri Lõhmus – kolm aastat vabadusekaotust, Enn-Kaupo Laanearu parahgrahvide 58-12 ja 182 lg. 1 alusel üks aasta vabadusekaotust. Hiljem karistati E.-K. Laanearu veel lisaks viie aasta vabadusekaotusega.

Mordva vangilaagrites leidsime, et salaorganisatsioonide aeg on möödas. Arvasime, et tuleb avalikult välja astuda rahvaste iseseisvustaotluste eest, inimõiguste kaitseks. Moskva võimudelt nõudsime, et nad täidaksid nende endi poolt vastu võetud sisemaiseid seadusi ja nende endi poolt alla kirjutatud rahvusvahelisi akte. Salajane vastupanuvõitlus muutus seega avalikuks, õiguslikuks ja poliitiliseks.

Vaatamata sellele et Ungari ülestõus oli veriselt maha surutud ja ka põrandaaluse võitluse aeg möödas, jäid vastupanuliikumist endiselt sügavalt mõjutama read 1955. aastal Tallinnas ilmunud Sandor Petöfi luulekogust: “Vabadus, armastus, need on mu igatsus. Elu ma ohverdan sinu eest, armastus, ohverdan armu ma sinu eest, vabadus.”

Eesti Noorte Maleva kaheksast liikmest on elus Jüri Rebane, kes elab Tallinnas, ning Enn Tarto, kes elab Tartus. Tunnistajana elab Tartus ka Jaan Isotamme vend Ain, keda hoiti 14-aastase õpilasena Tartus Aia tänaval (tänapäeval Vanemuise 19) KGB tolleaegses majas 25. ja 26. detsembril 1956 kaks ööpäeva. Kaastunne leinajatele! Me mäletame ja mälestame lahkunuid!

Austatud kuulajad!

Sooviksin täpsemalt meenutada Eesti Noorte Maleva tegevust 60 aastat tagasi.

Austatud Ungari Vabariigi suursaadik hr Vince Szalay Bobrovniczky! Lugupeetud tänasest konverentsist osavõtjad, daamid ja härrad!

Ma tänan härra suursaadiku kaudu Ungari Vabariiki selle eest, et 20. augustil 2000 autasustas Ungari Vabariigi president härra Madl peaministri hr Orbani ettepanekul mind Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseriristiga. Minule annetatud kõrge autasu on tunnustus kõigile neile Eesti koolinoortele, kes 1956. aastal toetasid kangelaslikku Ungari rahvast oma võitluses vabaduse eest.

Mind ja teisi Eesti Noorte Maleva liikmeid viidi karistust kandma mordvalaste maal asuvasse poliitvangidele mõeldud koonduslaagrisse p/k-ж-х 385-7. Mordva ANSV Potma jaamast viidi meid 1957. aasta kevadtalvel mööda raudteed Sosnovka asulas oleva laagri juurde jätkuvalt relvastatud konvoi saatel. Vangilaagri väravas oli vastas väikest kasvu ohvitser, kes vange mõnitas ja ütles umbes nii, et siia teid toodi, seal on laager, seal elate, seal on töötsoon, seal käite tööl, seal eemal on mets, sinna teid maetakse.

Kõne all olevas laagris oli palju poliitvange, mõnikord isegi 1800, kellest umbes 120 eestlasest poliitvangi. Kui meid laagriväravast sisse lasti, siis oli kogunenud hulga vangejärjekordse tapi vastuvõtuks. Meil oli vastas üle paarikümne eestlase. Nad ütlesid, et neile sisendavad võimud, et ajad on muutunud ja noored ei toeta neid. Nad tervitasid meid sõnadega: “Tere, noored eesti poisid, meie lugupidamine!”

Mõne aja möödudes pöördusid meie poole noored vene poliitvangid, kes ütlesid, et nad on Moskva Riikliku Ülikooli üliõpilased. Nad kuulsid 1956. aasta novembris raadiosaadete vahendusel, et Tartus on lendlehti levitatud Ungaris ülestõusnute toetuseks. Moskva Riiklikus Ülikoolis kogunesid kaks õppejõudu ja 70 üliõpilast aulasse ja saatsid avaliku kirja NLKP juhtkonnale nõudmisega “Nõukogude väed Ungarist välja!”. Vene vangid küsisid, et kui te olete Eestist, kas te ei tea, kes need olid, kes lendlehtedega toetasid. Me ütlesime, et meie olimegi need poisid, kes ungarlasi 4. novembril 1956 lendlehtedega toetasid. Imekombel jõudis see info Läände. Nende vene üliõpilaste käest kuulsime, et kaks õppejõudu ja seitse üliõpilast pandi vangi. Üks õppejõud ja neli poissi olid laagris 385/7.

Nüüd sai meile selgeks, miks 25. detsembril 1956 paiskas KGB Eesti Noorte Maleva vastu tohutud jõud. Mind arreteeriti Tartus Peetri kiriku ees, kui ma läksin kooli (Tartu III keskkool). KGB Aia tänava majas pistis tõlk Ortolenko mulle rusika nina alla ja soovis vene aktsendiga “Heid joule!” Mind kuulati üle päev otsa, mina ei rääkinud midagi. Tabureti vastas, millel ma istusin, rippusid kagebiitide fotod. Ortolenko ütles mulle: “Täna õnne, et sa neli-viis aastat varem siia ei sattunud. Siis oleks me su kõigepealt vaeseomaks peksnud ja alles siis sinuga rääkima hakanud.”

Mõtlesin, kas panevad mind kinni või mitte. Teadsin, et Eesti Noorte Maleva arhiiv on hävitatud. Jaan Isotamm, üks meie seast, oli paraku arvanud, et arhiiv tuleb ajaloo jaoks säilitada. Jaani isa elas Tartu lähedal Ulilas. Jaan oli arhiivi isa puukuuris turba alla peitnud. 25. märtsil 1956 tulid KGB läbiotsijad Ulilasse. Isotammede naaber, erupunaväelane, teatas, et ta tundis turbatolmu lõhna. Võib-olla on sinna midagi peidetud. Ja oligi.

Kui õhtul minu käega kirjutatud Eesti Noorte Maleva programm mulle nina alla pisteti, vajus mulle peale suur väsimus ja ma naeratasin miskipärast. Ortolenko märkas seda ja käratas: “Sa naerad ka veel!” Tekkis pingelangus ja jäin tukkuma. Nüüd oli mulle asi selge – ees on kinniminek. Uurimist juhtiv Tallinnast toodud KGB polkovnik Parkov, kellest hiljem sai KGB kindral, küsis: “Kas olete tulnud siia magama või?” Vastasin: “Ma ei ole siia tulnud, mind on siia toodud. Pealegi ise te ajalehtedes kirjutate, et pärast XX kompartei kongressi öösel vange üle ei kuulata.” Teisel jõulupühal viidi mind rongaga Tallinna ja pandi Patarei vanglasse.

Mordva vangilaagrites käisid omavahel läbi eestlased, soomlased, ungarlased (Taga-Karpaatiast), karjalased, marid, komid, mordvalased. Korraldasime ühiseid tähtpäevi, olid ühised spordivõistkonnad, oli isegi noori poliitvange ühendav salaorganisatsioon Eesti (Uus) Rahvaste Liit.

Eesti noored lähtusid põhimõttest, et tuleb abistada meie hõimukaaslasi, kes olid veelgi raskemas olukorras kui meie. Olen ka hiljem püüdnud oma tegevusega soome-ugri rahvaid abistada.

Mind on valitud Eesti Vabariigi Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu. Mind on valitud VIII ja IX Riigikogu Eesti-Ungari parlamendirühma esimeheks.

Veelkord tänan tänase konverentsi korraldajaid! Eesti ja Ungari koostöö on hädavajalik, et ühiselt kaitsta meie huvisid ohtlikus maailmas.

Elagu Eesti ja Ungari sõprus ja koostöö!

25. märts 2016- suur reede, küüditamisohvrite mälestuspäev, paastumaarjapäev

Mälestus- ja leinapäev Tartus

Vastavalt kokkuleppele EELK Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhametsaga ja 2. märtsil 2016. aastal toimunud MTÜ Tartu Memento koosoleku otsusele toimus Pauluse kirikus Riia tn. 27 eraldi leinajumalateenistus algusega kell 12.00 ja kestis kuni 12.45, kus mälestati 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid ning kõiki võõrvõimude ohvreid.

Kell 12.00 algas lippude pidulik sisseviimine. Sinimustvalget lippu kandis Enn Tarto, Tartu Memento esimees, Tartu Memento lippu kandis Jaan Haring, Tartu Memento juhatuse liige. Leinajumalateenistusele oli tulnud palju mementolasi ja meie kaaskannatajaid ja kaasvõitlejaid.
Leinajumalateenistuse viis läbi piiskop Joel Luhamets. Piiskop Joel Luhametsa poolt läbiviidud leinajumalateenistus oli ülimalt südamlik. Leinajumalateenistuse ajal oli Enn Tarto asemel mõnda aega lipuvalves Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald.

Kell 12.45 lahkuti kirikust ning suunduti mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille (Pepleri 27) juurde. Sinimustvalgetlippu kandis Rein Vanja, Tartu Memento lippu Jaan Haring. Ürituse eest vastutavaks isikuks oli Tartu Memento poolt Endel Uudevald. Mälestusmärk Rukkilille juurde asetati aegsasti küünlaid ja mälestuspärgi. Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni.

Seejärel Tartu Memento esimees Enn Tarto palus kokkutulnuid leinaseisakuks. Mälestati ja leinati 67 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamise ohvreid, kui üle 22 tuhande inimese viidi Siberisse kellest umbes kolm tuhat ei pöördunud elusana Eestisse tagasi, leinati kõiki küüditamise ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi kui kommunismi ohvreid, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, üliõpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti eest võidelnud ning meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaaskannatajaid ja kaasvõitlejaid.

Seejärel vastavalt traditsioonile esines Tartu linnavõimu poolt lühisõnavõtuga ja asetas leinapärja Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Pikema ja südamliku kõnega esines Tartumaa maavanem Reno Laidre ja siis asetas leinapärja. KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem avaldas kaastunnet ja asetas leinapärja. Kaitseliidu Tartu maleva poolt oli kohal kolmeliikmeline esindus, Kaitseliidu Tartu Maleva kaplan pidas lühikese leinateenistuse. Tartu Memento poolt asetasid leinapärjad prouad Tiina Margus ja Maie Esperk
Seejärel esines sõnavõtuga Enn Tarto. Ta rõhutas veelkord, et 67 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamine on aegumatu inimsusevastane kuritegu. Eesmärk oli veelkord rahvast röövida, hirmutada, murda metsavendade vastupanu, rajada tee kolhoosikorrale ning jätkata pingutust, et eestlased jääksid omal maal vähemusse.

Seejärel Tartu mementolastele sõbralik koor Vanad Viisid laulis neli laulu 1949. aasta küüditamise puhul. Sissejuhatuseks lauldi laulu „Kodumaaga hüvastijätt“. Tartu Memento esimees Enn Tarto teatas, et vastavalt väljakujunenud traditsioonile mälestame 1944. aasta 27. ja 28. märtsil punavägede poolt Tartu pommitamises hukkunuid. Seejärel tetas Enn Tarto, et kellel kohalolijatest veel jõudu on, siis algusega kell 18.00 Tartus Raekoja platsil algab mälestusküünalde süütamine. Küünalde süütamist korraldab MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit. Seejärel Tartu Memento juhatuse liikme Valve Luuka ettepanekul Tartu Memento liikmed ja meie külalised suundusid lähedalolevasse Kotka keldrisse, et puhata, kuulata laule, vahetada mälestusi.

25. märtsi 2016. aasta õhtul olid paljud Tartu mementolased Raekoja platsil kaasas kalmuküünlad ja süütajad. Põhilise küünalde süütamise töö tegid ära üliõpilased ja õpilased. Kohal olid üliõpilasorganisatsioondest ENÜS-i esindajad, korporatsioonide esindajad, palju vabatahtlikke.

Suur, suur tänu noortele, et nad pole meid unustanud! Nad pole Eestit unustanud, küünlameri oli tunnustus Eesti riigile ja rahvale. Aidaku meid Jumal!

Luguidamisega,
Enn Tarto,
Tartu Memento esimees.

Tänavu paastumaarjapäeval ja Suurel Reedel möödub 67 aastat 25. – 27. märtsini läbi viidud suurküüditamisest Eestis, mille pani toime Nõukogude Liit.
20722 inimest pidid hetkepealt jätma oma senise elu ja minema raskele Siberi teekonnale. Nendest ligikaudu 3000 ei pöördunud enam kunagi koju tagasi. Kogu selle elajaliku operatsiooni läbiviimiseks toodi okupeeritud Eestisse täiendavalt 10 000 eriväljaõppe saanud Nõukogude sõjaväelast. Eesmärk oli rahvast hirmutada ja murda metsavendade vastupanu, sest pärast küüditamist ei olnud enam talusid, kust nad olid toitu saanud.Küüditamisega rajati tee kolhoosikorrale ning sellele, et eestlased jääksid omal maal vähemusse.
Märtsiküüditamise aegu olin Kõrveküla 7-klassilise kooli õpilane. Parasjagu oli koolivaheaeg. Mu ema Linda Tarto oli postiljon ja läks ka sel päeval, nagu tavaliselt kaarikuga postkontorisse tööle. Tartu lähedal Aoveres Lepiku talus oli postikontoriga sama katuse allvalla täitevkomitee. Kui ema kaarikuga suurelt maanteelt talu poole pööras, oli NKVD valvesalk tal vastas. Emalt käestküsiti vigases eesti keeles nime, isanime ja sünniaastat. Kui viimased kaks ei klappinud, ütles valvesalga ülem, et ärgu ema valetagu, ja lõi teda näkku. Ema tõmmati kaariku pealt maha ja lohistati juukseidpidi mööda maad täitevkomitee ruumidesse, kuhu olid koondatud taludest veoautode ja hobustega kokkuveetud inimesed. Pärast paaritunnist õiendamist, kui kohale oli toodud„õige“ Linda Tarto (Raadi vallas oli kaks samanimelist inimest), lasti ema tulema. Seega jäi ema küüditamata. Kui ma aga kooli läksin selgus, et minu pinginaaber Jaan Ploom oli ära viidud. Otsustasime klassikaaslastega, et kuni õppeaasta lõpuni keegi Jaani kohale ei istu. Kui Jaan 1956. aasta suveks tagasi jõudis rääkis ta, et vanaisa oli Siberis nälga surnud, sest andis oma toidunormi lastele.
Ma usun, et iga soomlane teab, et esimene Talvesõja ohver oli seitsmeaastane Helsingi tüdruk Armi Metsäpelto. Ka meie võiksime meeles pidada, et teadaolevalt noorim küüditatu oli kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt. Varem on peetud noorimaks 24. veebruaril 1949 sündinud Virve Elistet, kes suri teel ühe kuu vanusena Petropavlovski raudteejaamas. Peep Varju on kirjutanud, et arhiivis on säilinud akt nelja lapse kohta, kes 27. märtsil 1949 Rakveres täiendavalt, ilma vanemateta küüdirongi pandi ja lõppjaamas Biiskis numbrite 375, 376, 377 ja 378 all üleandmise nimekirja lülitati. Vanim kodust väljaaetu oli 1854. aastal sündinud Maria Räägel Abja vallast, seega 95-aastane vanamemm.
Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, on ütelnud Juhan Liiv. Ka filosoof George Santayana on väljendanud sama mõtet: kes ajalugu ei mäleta, on määratud seda kordama. Nende mõtete valguses häirib mind väga kohatine kalduvus okupatsioonide kuritegudest vaikida, nagu ka mõnede ringkondade jõuline soov muuta Okupatsioonide muuseumi nimi ebamääraseks Vabamuks ja ähmastada muuseumi esialgset kontseptsiooni. Põhjenduseks on öeldud, et okupatsioonide teema ei kõneta enam tänapäeva noori. Kooliõpetajate ülesanne on harida ja suunata noorsugu. Aga me ei tohiks alahinnata noorte uudishimu ja õppimisvõimet. Mulle on rohkete esinemiste põhjal just mulje jäänud, et noori huvitab sisuline informatsioon ja nad tahavad tundma õppida ehtsaid asju.
Hoia Jumal Eestit!
Enn Tarto

Teatavasti kirjutati 2. veebruaril 1920 kell 00.45 Tartus (Tartu rahu majas Vanemuise 35) alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene NSFV vahel. Selles tunnustab Nõukogude Venemaa „Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“, tõotab loobuda „igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“ ning deklareerib, et „Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ 4. veebruaril 1920 ratifitseeris Tartu rahulepingu ülevenemaaline kesktäitevkomitee. ¬¬¬¬¬
Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir. 13. veebruaril 1920 ratifitseeris Asutav Kogu Tartu rahulepingu. 30. märtsil 1920 vahetatakse ratifitseerimiskirjad Moskvas ja Tartu rahuleping astub jõusse.
2. veebruaril 2016 peeti Tartu rahu maja, Jaan Poska gümnaasiumi juures Tartu gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus. Alates kella 10 asetasid Tartu linnajuhid pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile. Raadi kalmistul asetati pärjad meie rahvakangelase Julius Kuperjanovi hauale ning Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba juurde.
Mitmed Tartu Memento inimesed, kellel oli jõudu ja jaksu, käisid juba eelmisel õhtul või 2. veebruari hommikupoole kalmistul küünlaid ja mälestuspärgi asetamas.
2. veebruaril kell 11 kogunesid Tartu linna, Kaitseliidu ja 13 korporatsiooni esindajad Vabadussõja (1918-1920) monumendi juurde, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 96. aastapäeva.
Tartu linna poolt korraldatud üritusel võttis sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, korporatsioon Sakala esindaja Silver Piirimäe ja Kaitseliidu Tartu Maleva pealiku abi Ivar Sibul. Pärast sõnavõtte asetasid nad monumendi jalamile lillepärjad. Tartu Memento esimees Enn Tarto vastas teleajakirjanike küsimustele.
Tartu rahulepingu 96. aastapäeva tähistamiseks toimus kõnekoosolek algusega kell 12 Tartus Vanemuise 35 kõrval olevas pargis. Mälestusürituse korraldas Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu juht Rein Koch. Kõnekoosolekule oli kutsutud ka Tartu Memento esindus koos lippudega.
Tartu linnavalitsuse poolt esines lühisõnavõtuga Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Kõne pidasid ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees¬¬ Mart Helme ning Vabaerakonna esindaja Andres Herkel. Lisaks esinesid sõnavõttudega ERMi direktor Tõnis Lukas, Aldo Kals, ajaloolane Helmut Piirimäe, vabadusvõitleja Mart Niklus ja paljud teised. Olev Teder jagas raamatut „Paju lahing sõnas ja pildis“. Tartu Memento lippu kandis Jaan Haring, sinimustvalget lippu Endel Uudevald ja Enn Tarto. Kohal oli mementolasi – prouad Valve Luuka, Eha Kaljuvee ja palju teisi.
Enn Tarto õnnitles oma sõnavõtus kõiki Tartu rahu 96. aastapäeva puhul. Ta meenutas, et hiljuti tähistasime Jaan Poska 150. sünniaastapäeva. 2. veebruaril 1919 suri Julius Kuperjanov. Oma kõnes rõhutas ta järgnevat:
„Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus. Tartu rahust ei tohi loobuda. Ilma võiduta Vabadussõja ja Tartu rahu sõlmimiseta me siin praegu ei seisaks. Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning otsustati Eesti lääneorientatsioon. Võimalikus ebasoovitavas kinkelepingus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel peab selgesõnaliselt välja ütlema, et Tartu rahuleping jääb püsima. Peab võitlema selle nimel, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas oleks võimalikult tugev ja reaalne NATO kohalolek. Jõudu meie riigimeestele selles võitluses!
Eesti kuulub Euroopa Liitu, ka see on osa lääneorientatsioonist. Aga me peame Euroopa Liidus võitlema oma huvide eest ning selgitama Eesti võimalusi. Pime allumine on mõttetu. Sisserändajate uputust ei ole vaja. Praegused võimulolijad Riigikogus ja ka opositsioon peavad pingutama selle nimel, et Eesti jätkuks ka meie inimestele töökohti, et nad ei peaks lahkuma ja juba lahkunutel oleks võimalik Eestisse tagasi tulla.
Me mälestame eri rahvusest hukkunuid Vabadussõjas ja Eesti vabaduse eest langenuid läbi aegade. Aga mementolasena pean veelkord rõhutama, et Vabadussõjas ellujäänuid ja nende perekonnaliikmeid ähvardas kohutav saatus pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal ja annekteerimist 6. augustil 1940. Vabadussõjas võidelnuid tapeti punaarmeelaste poolt, küüditati ja arreteeriti. Väga paljud hukkusid Siberi vangilaagrites. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
Tänu Jumala abile ja Eesti rahva tublidusele on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik, on säilinud Eesti keel ja meel.
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!“
2. veebruaril 2016 kell 14 algas Tartu linnamuuseumi saalis õigusteadlase Lauri Mälksoo ettekanne „Tartu rahuleping rahvusvahelise õiguse kontekstis“. Terve nädala jooksul oli huvilistele avatud Tartu rahu tuba Jaan Poska gümnaasiumis. Jaan Poska gümnaasiumis toimus ka Tartu rahu aastapäevale pühendatud ülelinnaline mälumäng 9.-12. klassi õpilastele.

Tartu Memento juhatuse esimees

ENN TARTO