Sügis on käes ja aeg on hakata jälle koos käima.
Teeme seda 19.10.2016 samas kohas Riia 12 kell 12.00.
Päevakord:
1.Õnnitleme Enn Tartot
2.Räägime Tartu linna olevikust ja tulevikust.
lektoriks Tartu linna abilinnapea
Tartu Memento juhatus
Nb! Soovitame oma tass kaasa võtta!
Saame kokku 19.10.2016 Read More »
Austatud Eesti Memento Liidu 17 liikmesorganisatsiooni esindajad, mementolased, lugupeetud daamid ja härrad!
Tervitused ja õnnitlused 22. septembril 2016. aastal aset leidva vastupanuvõitluse päeva puhul!
“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,” Juhan Liiv (Alatskivil). Me ei tohi unustada, et 22. septembril 1944 lehvis Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp.1944. aasta 22. septembri keskpäevaks vallutas Punaarmee Tallinna ja Pika Hermanni tornist võeti maha Eesti Vabariigi lipp, mitte Saksa riigilipp. Uus okupant NSV Liit heiskas torni oma lipu – punalipu.
Kaastunne kõigile vastupanuliikumises hukkunutele. Me mäletame ja mälestame Eesti eest võidelnud ja okupatsioonide ajal kannatanud ja hukkunud inimesi.
Tartu Memento austus ja lugupidamine kõigile vastupanuvõitluse päeva puhul!
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!
Sügava lugupidamisega
Enn Tarto
Tartu Memento esimees
Eesti Kaitseliidu auliige
Vastupanuvõitluse päev Read More »
Sõidame 07.09.2016.a. Võhma küünlavabrikusse ja Olustvere mõisasse.
Välja sõit Vanemuise alumisest parklast 08.00
Kaasa toit ja osalustasu 10.- eurot, raha korjame enne sõitu bussis.
Memento juhatus
Sügisene reis Võhma küünlavabrikusse Read More »
Välja sõit 23.08.2016.a. Vanemuise alumisest parklast kell 9.00
Vajalik eel registreerimine.
Maie 5538518 kella 18-20.00 või e-maili kaudu Maie250@hot.ee
Kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäev
PILISTVERES 23.08.2016.a
Genotsiidiohvrite Memoriaal ( Kivikangru)
Päevakava:
10.45 Kogunemine. Leinakimpude panek maakondlike mälestuskivide juurde.
11.00 Lippude defilee. Eesti hümn.
11.05 Mälestusjumalateenistus. Teenib EELK Pilistvere Andrease Koguduse õpetaja Hermann Kalmus.
12.00 Külaliste tervitused
12.30 Päevakohane ettekanne. Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas.
13.00 Kontsert.
8/21/2016 Uudised Eesti Memento Liit
http://www.memento.ee/uudised/ 2/11
13.30 Sõnavõtud.
14.00 Ühislõuna pastoraadi juures.
Ürituse korraldajad Eesti Memento Liit ja EELK Pilistvere Andrease Kogudus.
Rahastaja Eesti Represseeritute Abistamise Fond.
Info EML 626 3200, Hermann Kalmus 553 2789, EML aseesimees Silver Sild 510 2242.
Memento juhatus
Sõidame Pilistverre 23.08.2016 Read More »
Alates01.08.2016.a. võetakse vastu avaldusi puhkamiseks
Seli Tervise keskuses 2017.a.
Vabas vormis avaldus
koopia represseritu tunnistusest
avaldusel märkida soovitav aeg (kuu)
Seli Tervisekeskus
Postiaadress: Seli küla, Rapla vald
79604 Rapla maakond
Kontaktelefonid: Sekretär: 48 92 576
Valveõde: 48 37 214
Faks: 48 92 580
E-post: selitervisekeskus@hot.ee
Tartu Memento juhatus
PUHKAMISE VÕIMALUS SELIS 2017.a. Read More »
Sõidame ekskursioonile Ida Virumaale (peatused Kauksis, Toilas, Kuremäel ja Vask-Narvas)
Välja sõit 20.07.2016.a. kell 8.oo Vanemuise alumisest parklast .
TOIT KAASA
Vajalik eelregistreerimine Maie 5538518
Tartu Memento juhatuse otsusega 06.07.2016 reisi osalustasu 5 eurot korjatakse reisi algul bussis.
Memento juhatus
Sõit Ida -Virumaale Read More »
22. juunil 2016.a. kell 15.00 avatakse Võru raudteejaama (Jaama 14, Võru) ees Võrust aastatel 1941-1952 küüditatute või Venemaa vangilaagritesse deporteeritute mälestuseks mälestusmärk, mis kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid. Vagunite vahel on nähtavad inimfiguurid. Mälestusmärgini suundub ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkuneraudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee.Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit. Mälestusmärki hakkavad valgustama valgustid.
Mälestusmärgi idee algatas 2014.a. Memento Võrumaa Ühenduse üldkoosolekul tolleaegne PPA Võru Politseijaoskonna noorsoopolitseinik Elar Sarik, kes on nüüd ka paljude tööde eestvedaja. Võeti vastu otsus mälestusmärgi rajamiseks. Töö telliti skulptor Jaak Soansilt ja valiti välja kolme ideekavandi hulgast. Mälestusmärgi projekteeris arhitekt Karmo Tõra OÜ ROK-Projektist. Ehituslikud tööd teostas AS Kurmik ja pronksitööd Uusmonumentaal OÜ. Monumendi maksumuseks kujuneb seoses hindade kallinemisega eelarvestusliku 18 000 euro asemel 24 780 eurot. Mälestusmärgi rajamist on toetanud Võru Maavalitsus, Võru Linnavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, Eesti Memento Liit, Memento Võrumaa Ühendus ja Riigikogu IRL liige Võrumaalt pr. Maire Aunaste. Omapoolse panuse vähendatud hindade näol annavad ka kõik memeoriaali rajajad.
Aastatel 1941-1952 viidi tolleagselt Võrumaalt Venemaa erinevatesse vangilaagritesse ja asumisele üle 3600 inimese, kellest enamik paigutati loomavagunitesse just Võru raudteejaamast. Need, kes jäid puhkama võõrasse mulda ja need ligi 400 Memento Võrumaa Ühendusse koondunut Võru- ja Põlvamaa represseeritut väärivad kaunist mälestusmärki, mille juurde suurküüditamispäevadel 25. märtsil ja 14. juunil koguneda, et meenutada aegu, mis kunagi enam korduda ei tohi. Veelgi enam vajavad sellist kohta aga praegused ja tulevased noored, et teadvustada, mis on Eesti rahvaga toimunud ja selle kaudu suunata oma isamaalist meelsust.
Mälestusmärgi avamisel ütlevad avasõnad Memento Võrumaa Ühenduse juhatuse esimees Silver Sild ja PPA Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Elar Sarik. Mälestusmärgi pühitseb Andres Mäevere. Kohal on orkester Kungla. Külaliste kõnede järel asetatakse mälestusmärgi jalamile pärjad ja süüdatakse leinaküünlad.
Seoses tööde märgatava kallinemisega pöördub Memento Võrumaa Ühenduse juhatus kõigi heade inimeste poole, kellele on kallis Eestimaa minevik ja tulevik, palvega toetada ka omapoolselt uue küüditatute memoriaali rajamist. Meie sihtotstarbeline mälestusmärgi a/a Swedbangas on: EE06 2200 2210 6316 2366. Annetusi saab teha ka kohapeal. Oleme juba ette tänulikud kõigi toetuste eest ning ootame Teid mälestusmärgi avamisele, kus ssate kohtuda isiklikult nendega, kelle tee teadmatusse algas juba 75 aastat tagasi, 14. juunil 1941.
Silver Sild
Memento Võrumaa Ühendus
juhatuse eesimees
Eesti Memento Liit
aseesimees
Võrus avatakse küüditatutele mälestusmemoriaal. Read More »
Austatud Tartu Memento liikmed, lugupeetud daamid ja härrad
Õnnitleme teid 23. juunil 2016 toimuva Võidupüha puhul!
Meeldivat jaanilaupäeva ja jaanipäeva!
Palju jõudu, õnne ja tervist teile ja teie peredele!
Aidaku meid Jumal!
Tartu Memento juhatus
Enn Tarto, Tartu Memento esimees
Võidupüha tervitus Read More »
VÄLJA SÕIT TALLINNNA 14.06.2016.A. KELL 10.00 VANEMUISE ALUMISEST PARKLAST
KAASA KINDLASTI ID KAART JA PRESIDENDI KANTSALEIST SAADUD KUTSE.
LISA INFO TEL. 5538518 MAIE ESPERK
TARTU MEMENTO JUHATUS
TÄHELEPANU 1941.A. REPRESSEERITUD Read More »
Tänavu 11. juulil 2016 möödub 75 aastat Eesti rahvuskangelase Selma Rätsepa surmast.+
1940. aastal Eesti Vabariik okupeeriti ja annekteeriti naaberriigi NSV Liidu poolt. Algas kohutav terror Eesti elanike vastu. 1940. aastal hävitati eelkõige Eesti Vabariigi eliiti.
14. juunil 1941 okupantide ja nende kohalike käsilaste poolt läbiviidud küüditamine on kohutav aegumatu inimsusevastane kuritegu. Eestist viidi Siberisse üle 10 tuhande inimese. Mehed eraldati naistest, enamik neist hukkus. Eestisse pöördus tagasi läbi raskuste vähem kui kolmandik 75 aastat tagasi küüditatutest.
Suured massimõrvad pandi toime 8. ja 9. juulil Tartu vanglas (193 ohvrit) ja septembrikuus 1941 Saaremaal Kuressaare lossis (vähemalt 90 ohvrit).
Esimese Nõukogude okupatsiooni (1940-1941) repressioonidega Eesti riigile tekitatud inimkaotused on seni selgunud andmetel umbes 48 000.
1941. aasta sõjasuvel kommunistide poolt sooritatud inimsusevastased kuriteod kutsusid esile ulatusliku partisanisõja, algas Suvesõda. Juba 1939. aastast, kohe pärast baaside lepingu sõlmimist, algas Eestis vastupanu võõrvõimudele, mis kestis katkematult Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aasta augustis.
Tahaksin isiklikult meenutada meie rahvuskangelase Selma Rätsepa kangelastegu.
11. juulil 1941. aastal mõrvasid kommunistid Tartumaal Kudina vallas perenaiste seltsis ja tuletõrjeühingus aktiivselt tegutsenud Selma Rätsepa (10.02. 1900 – 11.07. 1941).
Olen sündinud 1938. aasta septembris Tartu linnas. Me elasime Tartu lähedal Raadi, hilisemas Tartu vallas Aovere külas Käärdi talus.
Minu esimene isiklikult meelde jäänud pilt on 13. juuni 1941 õhupoolikust. Isa oli käinud Tartus, talle oli öeldud, et kogutakse autosid ja midagi hirmsat on tulekul. Pere kogunes, kiiresti pakiti mõned asjad ja lahkuti talust. Isa oli Tartus kokku leppinud minu Tartus elava emapoolse vanaema Marie Ennikoga (sündinud Kull), et ta tuleb Tartust Käärdile kodu hoidma ja loomi söötma. Kui talu veel paistis, hakkasin oma poolõe Tiiu kukil rabelema. Inimesed jäid seisma, ema nuttis ja ütles: „Seal on meie kodu, kas me enam kunagi koju saame?” Isa arvas, et küll saame.
Vanaema tuli Tartust meile ja hommiku poole ööd tulidki küüditajad. Isa Mart Kool oli olnud Tartu vallavanem, olime kogu perega küüditamisnimekirjas. Vanaema Marie kui tartlane ei olnud nimekirjas. Vanaema käest hakati nõudma, et kus meie oleme. Vanaema vastas, et ta ei tea. Kui ta tuli Tartust, ei olnud pererahvast talus, võti oli ukse kõrval, ta teadis seda kohta. Kuulati üle juba tallu toodud uusmaasaajad. Nemad kinnitasid, et kui vanainimene tuli, oli pererahvas juba lahkunud.
Kohalik partorg, vist eestlane Venemaalt, hakkas vanaema käest nõudma: „Ütle, kus nad on?”. Vanaema muidugi ei teadnud, kus me oleme. Siis hakati nõudma, et kus me võiksime olla. Seda vanaema Marie muidugi oletas ja kui ta oleks seda punatimukatele öelnud, oleks meid kätte saadud.
Vanaema peksti kaevu juures püssivarrastega, viidi kuuri äärde ja lasti mitu korda püstoliga peast mööda. Uusmaasaaja poeg nägi vanaema peksmist pealt, tulistamist samuti. Hiljem ta rääkis mulle. Ta läks nähtu põhjal metsavennaks ning hiljem Saksa sõjaväkke ning ta oli toodud Mordvasse vangilaagrisse veel enne mind.
Käärdi talust põgenenud pere oli metsas mitmes kohas, viimati Tartumaal Maarja-Magdaleena lähedal, siis Kudina vallamaja lähedal, kus metsas varjas end umbes 50-60 inimest, peamiselt lapsed, vanurid ja naised. Mehed, ka minu isa, olid lahiguväljadel – Suvesõjas.
Selma Rätsepa abikaasa leitnant Erich Rätsep oli metsavend ning teda jälitati: omavoliliselt metsast Eerika tallu loomi söötma läinud Selma Rätsep arreteeriti ning temalt hakati nõudma Erich Rätsepa ja teiste metsavendade asukohta. Leitnant Erich Rätsep võitles Suvesõjas okupantide vastu. Ta ei olnud meie juures metsasolijate laagris.
Selma Rätsep viidi Kudina vallamajja. Kuna ta metsas varjajate asukohta ei reetnud, piinati teda vallamaja punanurgas metsikult. Mõnitamiste ja eriti metsikute piinamiste järel ohver, Selma Rätsep, suri.
Kudinas oli okupantide eriüksus. Peamisteks piinajateks olid kohalikud hävituspataljonlased,. Üks neist, partorg Uiga, elas aastaid Nõos.
Kuid tänu Selma Rätsepa sangarlikkusele jäid ellu end metsas varjanud lapsed, naised ja vanurid. See õudus, mis toimus Tartu vanglas 8. ja 9. juulil 1941.a., ei kordunud.
Kudina vallas kommunistide poolt mõrvatud Selma Rätsepa, Aleksander Sepa, Raimund Sepa, Karl-August Värnomasingu, Kaljo Värnomasingu ja teiste matusetalitus toimus Maarja-Magdaleena kirikus 18. augustil 1941. aastal.
Kaastunne kõigile vägivalla ohvritele. Tänu meid aidanud ja paljude inimeste elu päästnud kaasvõitlejatele ja kaaskannatajatele.
Mineviku õudused ei tohi korduda. Aidaku meid, Eesti riiki ja rahvast Jumal!
Enn Tarto
üks metsas ellujäänutest.
Lisa 1. Eesti Memento Liidu Teataja nr 14(98) Mai 2011 lk 14, artikkel „Rahvuskangelase Selma Rätsepa surmast möödub 11. juulil 70. aastat.” Enn Tarto, üks metsas ellujäänutest.
Lisa 2. Prof. Herbert Lindmäe raamat „Suvesõda Tartumaal 1941”. Tartu 1999 lk 307. tekst Selma Rätsepast ja teistest mõrvaohvritest. Lk 256-257 foto matustest Maarja Magdaleena kirikus 18. augustil 1941. aastal
Lisa 3 Ruus J. Mõrvadest Kudina vallas – „Vooremaa” 11. juulil 1991
Lisa 4. Eesti Rahva Elulood III osa
Elu ENSV-s koostanud Rutt Hinrikus Tallinn 2003
Enn Tarto – lk 122 Mälestused Selma Rätsepast
Lisa 5 Valge Raamat
Eesti Rahva kannatustest okupatsioonide läbi
1990-1991
Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon
Justiitsministeerium, 2005
Maikuu 2016 eriväljaanne Read More »