14.jaanuaril 2016.aastal kell 13.oo toimub Tartus,Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja(1918-1920) monumendi juures
MÄLESTUSÜRITUS.
Tähistatakse Tartu vabastamist 14.jaanuaril 1919.aastal.
Ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.
Vastutavaks isikuks on Endel Uudevald
Mälestusüritus 14.jaanuaril kell 13.oo Read More »
Kõik muremõtted meelest läevad
kui küünlaid süütavad Te käed.
Las tuua Teile aasta uus
vaid tervist, õnne,rõõmu
ja rahu südamesse!
Kauneid Jõulupühi,
meeleolukat aastavahetust
ja head uut aastat!
soovib MTÜ Tartu Memento juhatus
Kaunist advendiaega! Read More »
Detsembri Algusest jaanuari lõpuni Tartu Linnamuuseumi KGB kongide
muuseumis avatud väljapanek “Jõulud vangistuses”.
Tutvuda Saab endiste poliitvangide meenutuste ja fotodega Ning Gulagi vangilaagris Valmistatud jõulukaartidega.
Väljapaneku sisu pärineb Tartu Linnamuuseumilt, Okupatsioonide muuseumilt, Endiste Poliitvangide Tartu Ühenduselt Ning erakogudest.
Rohkem infot muuseumi kodulehel .
PS. 17.12.2015.a. Riia 12 koosoleku ruum on suletud
Tartu Memento juhatus
Detsembris tuleb KGB kongis näitus siberi jõuludest,
kellel on alles veel kaarte paluks viia KGB kongi ,
kaardid saab peale näitust tagasi.
Pöördge Indrek Halliku poole tel 7461717
Tartu Memento juhatus
KGB kong ootab siberipäevil saadud ja saadetud jõulukaarte Read More »
Peagi on taas saabumas jõulud,
nii tahame meiegi jälle kokku saada jõulukonverentsil,
mis toimub laupäeval 19.12.2015 kell 1200
Tartus Struve tn. 1 “Gaudeamuse” kohvikus.
Kaasa võtta hea tuju, kutse ja rinnasilt.
Sissepääs 1130 -st
Osalustasu saab maksta kolmapäeval18.11.2015 ja kolmapäeval 02.12.2015 Riia 12
Eelregistreerimine väga vajalik
Tartu Memento juhatus
(Teadmiseks ja eeskuju võtmiseks.)
Venemaa president Vladimir Putin teatas Moskvas, Presidendi inimõiguste küsimuste nõukogu koosolekul 01. oktoobril 2015, et ettevalmistustööd memoriaali rajamiseks on lõpetatud. Memoriaal püstitatakse Zahharovi prospekti ja Sadovoje ringtee ristumise kohale, ringtee siseküljele. Putin luges sümboolseks asjaolu, et memoriaal rajatakse mitte ainult riiklike vahenditega, vaid ka rahva annetuste arvel. Muuseumi sihtotstarbeliste annetuste kontol oli oktoobri alguses 221000 rubla. Mälestusmärgi projektide konkursi juhtasutuseks oli GULAG’i ajaloo muuseum. Vaadati läbi konkursile saadetud 336 projekti. Võitjaks osutus skulptor Georgi Franguljani projekt “Leinamüür” (Stena skorbi). Meedias avaldati konkursi võidutöö ja veel 9 projekti, mis võeti konkursi läbiviijate käsutusse. Konkursi kolme esikoha projektide “Leinamüür”, “Prisma” ja “Puruksrebitud saatused” autorid said rahalise preemia 350000 rubla igale projektile. Preemiast olulisemaks loetakse soovitust konkursi projektide realiseerimiseks Venemaa teistes linnades.
Moskvasse ja mujale Venemaale memoriaalide, monumentide, mälestusmärkide, matmiskohtade uurimistööde ja kasvatustöö programmide aluskivideks on: Vene Föderatsiooni valitsuse ja president Vladimir Putini “Presidendi nõukogu inimõiguste küsimustes” (venekeelne lühend SPTs; nõukogu töötab regulaarselt juba paar aastat), “Riikliku poliitika kontseptsioon poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuse jäädvustamiseks” (mahuga ligi 30 lk, kinnitatud peaminister D. Medvedjevi poolt 18.08.2014) ja “Föderaalne sihtprogramm” (FTsP). Sihtprogramm on ette nähtud ülalnimetatud kontseptsiooni realiseerimiseks. Sihtprogrammiga kavandatud ettevõtmiste rahastamine on muutunud riigieelarve jaoks kohustuslikuks. Sihtprogrammiga kavandatud ettevõtmisteks ajavahemikus 2015-2019 on: memoriaalid ja monumendid Moskvas ning väljaspool Moskvat; arheoloogilised ja muud teaduslikud uurimistööd ohvrite massilise ulatusega matmispaikade leidmiseks ja tähistamiseks; haridus- ja kasvatustöö programmide väljatöötamine. Sihtprogrammi üheks ettevõtmiseks, üheks fragmendiks, mida juba realiseeritakse, on konkursi võidutöö “Leinamüür” rajamine Moskvasse.
Konkursi võidutöö, skulptor Georgi Franguljani töö “Leinamüür” (gabariidid 6 m kõrge ja 35 m pikk) on kujundatud kõrgusse pürgivate inimkujude reljeefidega müüri mõlemal küljel. Memoriaali juurde kuuluvad “nutvad” kivid, milledel niriseb vesi. Maa-alusel korrusel paiknevad memoriaali-saalid. Leinamüüril kujutatud tohutu hulk inimkujude reljeefe on pühendatud hukkunutele. Müüri läbivate inimsilueti kujulised avad on pühendatud ellujäänutele ja “nutvad” kivid leinajatele. Seega on leinamüür pühendatud hukkunutele, ellujäänutele ja leinajatele.
Julia Borisova poolt konkursile esitatud projekti kontseptsiooni kohaselt tähistatatakse enam kui sajal kõrgel sambal iga represseeritu perekonnanimi. Need sambad on kavandatud Venemaa maa-kaardile, mis on nelinurkse müüriga piiratud maa-alal. Müüril on aasta-arvud 1930-1956. Vladislav Surini poolt esitatud projektil sümboliseerib taevasse pürgivate tulpade väli, otsekui küünalde väli, loendamatut hulka represseerituid. Need on vaid mõned sõnad paari projekti iseloomustamiseks.
GULAG’i ajaloo muuseumi direktori Roman Romanovi sõnade kohaselt on vaja luua muuseumikeskused. Samuti on vaja korrastada vastastikku toimivate suhete võrk niisuguste niisuguste institutsioonide vahel, kus selle teemaga meie maal tegeletakse.
Allikmaterjalid (saadud tänu Marju Toomi vihjetele):
Leo Õispuu
Kolmapäeval, 28. oktoobrill kell 8 hommikul alustame Vanemuise alumisest parklast teekonda Lätimaa Vidzeme maakonna romantilistesse väikelinnadesse, mille saatus on ristunud ka Eesti ja Liivi ajalooga..
Vidzeme südames asuvat iidset Cēsist peetakse üheks kaunimaks Läti linnaks, kus ajalugu kohtub tänapäevaga. Cēsise sümbol on keskaegsed lossivaremed, mis üheskoos lopsaka pargiga annavad kogu linnale romantilise meeleolu. Cēsis oli kunagine Liivi ordu meistri residents ja vana Hansa Liidu liige.
Korduvalt ümber ehitatud ja laiendatud Cēsise loss on oma praeguse arhitektuurse vormi saanud 16. sajandi alguses. Lossi lähedal asub 13. sajandil ehitatud Püha Jaani kirik, mille altarimaali autor on eesti kunstnik Johann Köler. Kirikus on säilinud Liivi ordu valitsejate hauaplaadid ja orel, mis täidab helidega ümbritsevad vanalinna tänavad.
Cēsises leiame hetke, et langetada pea Landeswehri sõjas langenud eesti ja läti võitlejate mälestuseks rajatud mälestusmärgi juures, millel on nii läti- kui ka eestikeelsed kirjad.
Siin saaksime teha ka mõnusa lõuna puhkuse,külastades kohalikke kohvikuidJa nautida naabrite toite.
Tagasi teel läheme Valmierasse
Valmiera idülliline vanalinn Gauja jõe kallastel mõjub armsa ajaloohõngulise oaasina. Vanalinna keskel asuvad Liivi ordulossi varemed ja 1283. aastal ehitatud püha Simeoni kirik, millel on tänaseni säilinud keskaegne ilme.
Külastame kirikut ja huvitava arhitektuurilise lahendusega draamateatrit.
Valmiera visiitkaardiks on draamateater, mille trupp on armastatud ja hinnatud nii Lätis kui rajataga. Meil on võimalus teha tutvust teatrirahva tööde ja tegemistega.
Rühm jaotatakse kaheks pool läheb teatrisse ja teine pool kirikusse, pärast rühmad vahetuvad,peale seda alustame tagasiteed koju.
Osalustasu 8 eurot, mille korjame reisi algul bussis. Palun kaasa võtta võimalikult täpne raha. Kogutav raha sisaldab külastatavate objektide pileteid.
Registreeruda Tiina Marguse telefonil 5500621
Tartu Memento liikmetele on bussisõit tasuta.
Riikliku tähtpäeva, 22. septembri vastupanuvõitluse päeva tähistamisest Tartus 2015. aastal
Tartu Memento Teataja
Septembrikuu 2015
Riikliku tähtpäeva, 22. septembri Vastupanuvõitluse päeva tähistamisest Tartus 2015. aastal
Vastupanuvõitluse päeva tähistamist arutati 16. septembril toimunud Tartu Memento koosolekul Tartus. Seda küsimust arutati 18. septembril toimunud Eesti Memento Liidu juhatuse koosolekul Tallinnas.
Eesti Memento Liidu juhatuse volitusel Enn Tarto saatis tervitused ja õnnitlused vastupanuliikumise päeva puhul kõikidele Memento Liidu 17 liikmesorganisatsioonile. Tartus saadeti tervitused ja õnnitlused härra Vladimir Šokmanile, Tartu Linnavolikogu esimehele, härra Urmas Klaasile, Tartu Linnapeale, härra Reno Laidrele, Tartumaa maavanemale, härra Kalle Köhlerile, Kaitseliidu Tartu maleva pealikule, härra kolonel Martin Heremile, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemale ning härra Enno Uibole.
Tervituse tekst oli järgmine.
Tervitused ja õnnitlused 22. septembril 2015. aastal toimuva vastupanuvõitluse päeva puhul.
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Juhan Liiv, Alatskivi.
Me ei tohi unustada, et 22. septembril 1944 lehvis Pika Hermani tornis sinimustvalge lipp. Lipu võtsid maha NSV Liidu okupandid ning heiskasid sinna punalipu.
Meie kaastunne kõigile vastupanuliikumises hukkunutele. Me mäletame ja mälestame Eesti eest võidelnud inimesi.
Aidaku meid Jumal!
Eesti Memento Liidu juhatuse volitusel Enn Tarto,
Tartu Memento esimees,
Eesti Kaitseliidu auliige.
Muuseumi materjalid annavad ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest ning NSV Liidu võimude ja nende käsilaste kuritegudest.
Muuseumis toimunud kokkusaamise järel Enn Tarto ja Endel Uudevald viisid Tartu Memento poolt mälestus- ja leinapärja Emajõe äärde taastatud Vabadussõja (1918-1920) monumendi jalamile.
Mõned Tartu Memento liikmed sõitsid Tallinnasse, et osaleda vastupanuvõitluse päeva sündmustes Tallinnas. Osa Tartu Memento liikmeid sõitsid Paidesse, et osaleda Paides toimunud väärikatel üritustel.
Paljud Tartu vastupanuliikujate sugulased ja järeltulijad käisid juba pühapäeval ja 22.septembril kalmistutel küünlaid ja mälestuspärgi viimas. Paljud olid kodudes, rääkisid minevikust, võtsid vastu telefonikõnesid ja helistasid ise.
Tartu Memento austus ja lugupidamine kõigile Vastupanuvõitluse päeva puhul!
Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!
Sügava lugupidamisega,
Enn Tarto
Tartus, 24. septembril 2015. Aastal
