Head mementolased.

Soovime teile meeleolukat aastavahetust.
Õnne, tervist ja kordaminekuid 2021. aastal!

Kohtume, kui olukord seda võimaldab.
6. jaanuaril 2021.a. juhatuse koosolekut ei toimu. Ei toimu ka 2021. aasta ürituste kalendris ettenähtud kogunemist Tähtvere parki 14. jaanuaril 2021.a. Tartu vabastamise päeva tähistamiseks

Juhatus.

Head mementolased!

Soovime teile kõigile kaunist ja rahulikku advendiaega.

Kahjuks jääb ära ka meie selle aasta aastalõpu koosviibimine. Olgem ikka kõik terved. (Kolmapäeval,  2. detsembril,  ei toimu  ka juhatuse koosolekut)

Tartu Memento juhatus

MTÜ Tartu Memento üldkoosolek on 16. septembril 2020.a. kl 12 TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Registreerimiseks koguneda alates kl 11.30. Päevakorras: juhatuse aruanne, revidendi hinnang, 2019.a. ajandusaruande kinnitamine, juhatuse täiendav valimine, ettepanekud tegevuse edendamiseks.
Juhatus

30 aastat tagasi, 23. augustil 1990 võeti Tartus maha Lenini skulptuur. Eelnevalt oli Tartu Memento juhatus eesotsas Paul Muuli ja Hando Kruuviga otsustanud, et Lenini kuju tuleb just 23. augustil aluselt eemaldada, selleks kaasati Kaitseliidu Tamme malevkond. 23. august on päev, mil sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ja Ida-Euroopa jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel mõjupiirkondadeks.
Okupatsioonivõimu sümboliseerinud skulptuuri mahavõtmise kohta saab põhjalikumalt lugeda Raimu Hansoni artiklist „Lenini minek jahmatas Tartu võime“ (Tartu Postimees, 24. august 2020).

Tartu Memento korraldab oma ühingu liikmetele 23.augustil k.a. sõidu kommunismi-ja natsismiohvrite mälestuspäeva üritusele Pilistveres. Väljasõit Vanemuise alumisest parklast kell 11.30. Sõidul täidame kõiki koroonaohutuse nõudeid (kanname maske, kasutame desinfitseerimisvahendid). Arvestame eelnevalt koostatud nimekirjaga. Osavõtust teatada kuni 19.augustini tel. 5500621.
Juhatus.

Ootame eeltäidetud täiendava ravitoetuse avaldusi.
Tartu Memento juhatus võtab vastu eeltäidetud taotluse vorm nr 3
avaldusi. 19. augustil (Riia 12, kell 12-13), 23. augustil Pilistverre sõidul
ja 2. septembril (Riia 12, kell 12- 14). Hiljem lisatakse avaldustele
teenuste tasumise arved, maksedokumendid jne (kui ei ole estatud
koos avaldusega). Tartu Memento juhatus edastab need 1. oktoobriks EM Liidule.

Tartu Memento juhatus.
5500621

8. juulil 2020.a. möödus 79 aastat päevast, milllal Eesti okkupeerinud NSV Liidu võimuesindajad sooritasid inimsusevastase kuriteo mõrvates Tartu
vanglas 193 Eesti Vabariigi kodanikku. Enamik mõrvatutest olid erinevate ametite esindajad. Tuntumad ohvrid olid Jüri Parijõgi (eesti noorsookirjanik ja pedagoog, Tartu Õpetajate Seminari direktor), August Usai (Petseri gümnaasiumi direktor ja V Riigikogu liige), Aksel-Erich Vooremaa (Tartu Maarja koguduse õpetaja, Tartu praostkonna abipraost ja E.E.L.K. Tartu hooldusnõukogu liige).
Tolle aja sündmused, mõrvatute nimed ja ka kuriteo toimepanijad on internetis avalikustatud. Ajapikku õnnestus 150 tapetut tuvastada.
Meil on kohustus mäletada ja anda teadmine edasi järgnevatele põlvkondadele Eesti riigi ja rahva püsima jäämise nimel. Mälestame mõrvaohvriks langenud kaasmaalasi lootuses, et sellised koledad sündmused enam kunagi ei kordu. Täname kõiki, kes osalesid hukatute mälestuse austamise üritusel. Täname Maarja koguduse õpetajat Timo Švedkot südamliku mälestusteenistuse eest. Täname Hando Kruuvi ja Tõnu Ojamaad enda ja oma lähedaste mälestuste jagamise eest.

Tartu Memento juhatus.

Mälestame 1941.a. juulis Tartu vanglas mõrvatuid Ropka-Tamme kalmistu mälestusmärgi juures 8. juulil k.a. kell 12:00.

Juhatus

Alates homsest, 3. juulist on KGB kongide muuseumis avatud uus näitus
„Plekist plastini: sõjakiivri areng 20. sajandil”.

Väljapanek annab külastajale suurepärase esemelise ülevaate eelmise
sajandi suuremates sõjalistes konfliktides kasutatud kiivritest.
“Näitusel on esindatud kõige tähtsamad esimeses maailmasõjas esile
kerkinud kiivritüübid ning nende erinevad modifikatsioonid ja
arendused, mis katsid sõdurite päid ka teises maailmasõjas ning
hiljem,” ütles muuseumi kuraator Martin Jaigma. “Paljudel välja
pandud kiivritel on ka oma põnev lugu. Näiteks üks kiiver on leitud
Varblast, kus seda kasutati vahepeal kanade söögikausina.”

Erinevaid kiivreid on väljapanekul ühtekokku 50 ning mõningaid neist
saab ka ise pähe proovida.

Näitusel väljas olevad kiivrid pärinevad kõige suuremast kiivrite
erakogust Eestis. Kogu omanik on Aare Nõmm.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Lisainfo:

Kert Kask
turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
+372 5664 4382

Tartu linnamuuseum  ·  KGB kongide muuseum  ·  Laulupeomuuseum  ·
Oskar Lutsu majamuuseum  ·  19. sajandi linnakodaniku muuseum

Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga…
/ E. Enno/

Soovime kõigile mementolastele päikeselist suve, kaunist Võidupüha ja ilusat jaanipäeva. Olge ikka terved ja hoitud.

Juhatus