Sõidame ekskursioonile Mulgimaale!
22.07.2015.a. kell 9.00 Vanemuise alumisest parklast.
Ekskursioonil külastame Võrtsjärve tutvustavat muuseumi,
Viljandi linna lossimäge ja Heimtalis Anu Raua muuseumit.
Osalustasu , mida korjame bussis, 5.-,
toit kaasa.
Info Maie Espergilt 5538518
NB! Kui olete varem ennast kirja pannud,
siis palun teatage kas tulete ekskursioonile või ei.
Tartu Memento juhatus
14. juunil toimus küüditamise mälestuspäev ja riiklik leinapäev. Paljudel Tartu linna astutustel ja majadel olid juba hommikul heisatud sinimustvalged leinalintidega lipud.
Kalmistutel asetati pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele. Kell 10.00 helisesid Tartu kirikutes kellad riikliku leinapäeva puhul. Juuniküüditamise 74. aastapäeva puhul koguneti kell 10.00 Pisarate pargis, et mälestada juuniküüditamise ohvreid. Kell 11.00 liiguti rongkäiguga Pisarate pargist Pauluse kirikusse, ürituse korraldas MTÜ Ristideta hauad, erakond EVP-PK.
Kell 12.00 algas Tartu Memento poolt palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise 74. aastapäeva ja riikliku leinapäeva puhul. Kell 12.00 algas leinalippude pidulik sissetoomine kirikusse. Sinimustvalget lippu kandis Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento lippu Tartu Memento juhatuse liige Jaan Haring. Leinalipp oli ühenduselt Ristideta Hauad.
Leinajumalateenistuse viis läbi EELK Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Kirikus oli palju rahvast, nii mementolasi kui neile kaastundjaid. Leinajumalateenistus kujunes väga südamlikuks.
Kell 12.45 lahkuti kirikust ning suunduti väärikas rongkäigus rohkete leinalintidega sinimustvalgete lippude saatel mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille (Pepleri 27) juurde, kus kell 13.00 algas mälestus-ja leinaüritus. Ürituse eest vastutavaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetati aegsasti küünlaid.
Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Seejärel palus Tartu Memento esimees Enn Tarto mälestada hukkunuid leinaseisakuga. Ta palus leinata 14.juunil 1941. aastal läbiviidud küüditamise ohvreid, kõiki küüditamise ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaasvõitlejaid ning kaaskannatanuid. Aidaku meid Jumal!
Seejärel esines palvusega EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja praost Ants Tooming. Vastavalt traditsioonilisele tavale algasid lühisõnavõtud, küünalde ja pärgade asetamine. Enn Tarto mainis oma lühisõnavõtus, et kommunismi- ja natsismi kuriteod on aegumatud inimsusevastased kuriteod, Eesti peab taotlema NATO üksuste reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust. Me peame pingutama, et Eesti minevikku mõistetaks, me ei soovi mineviku õuduste kordumist.
Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta asetas leinapärja. Tartumaa maavalitsuse esindaja asetas leinapärja hiljem.
Eesti Kaitseliidu Tartu maleva poolt asetati leinapärg. Seejärel asetas pärja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus. Leinajate hulgas oli noori ja leinapärja asetas korporatsioon Vironia esindaja.
Tartu Memento poolt asetasid pärja Enn Tarto ja 1941. aastal küüditatud Valve Luuka, Eha-Kai Uibo ja Rutt Kresling.
Erakondadest asetas leinapärja Vabaerakond. Sõnavõtuga esines Vabaerakonna Tartust valitud Riigikogu liige proua Krista Aru. Siis toimusid lühisõnavõtud, asetati leinakimpe ja süüdati küünlaid. Ansambel Vanad Viisid laulis laule küüditatute mälestuseks. Seejärel mementolased puhkasid Kotka keldris, vesteldi, lauldi.
Kell 16.00 näitas Eesti Vabaerakond soovijatele juuniküüditamise ohvrite mälestuseks mängufilmi „Risttuules“. Üritus oli tasuta. Kino Ekraani suur saal oli peaaegu täis (150 kohta). Erinevad inimesed, mitte ainult represseeritud, vaatasid filmi ja paljud nutsid.
Mälestus- ja leinapäev Tartus 14. juunil 2015 Read More »
4. juunil.2015
Riigikogus loodi „Kommunismi ja muude inimsusevastaste režiimide
repressiooniohvrite ning esindamata rahvaste Riigikogu toetusrühm“,
kuhu kuuluvad Andres Herkel, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder, Mart
Nutt, Jüri Adams, Eerik Kross, Johannes Kert, Monika Haukanõmm, Krista
Aru, Andres Ammas, Juhan Parts, Raivo Põldaru, Tanel Talve ja Mati
Raidma.
Rühma esimehe Andres Herkeli sõnul sündis toetusrühm praktilisest
vajadusest. Kommunismiohvritele tähelepanu osutamine on lihtsalt
möödapääsmatu, kuna on loodud mitmesuguseid muid rühmi. „Muidu tuleb
välja, et osa Riigikogu liikmeid toetab kasakaid, aga
kommunismiohvritele ja nõukogude võimu poolt represseeritutele ei
mõtle keegi,“ ütles Herkel.
„Teiselt poolt tekkis meil Mart Nuti ja Eerik Krossiga mõte, et sama
rühm võiks pöörata tähelepanu ka esindamata rahvastele. Meil on küll
Tiibeti toetusrühm, aga pole mõeldav, et suudaksime luua sellised
rühmad kõigi ohustatud rahvaste jaoks,“ rääkis Herkel. Neid kahte
teemat seob Herkeli sõnul üks mees, vabadusvõitleja, endine poliitvang
ja Riigikogu liige Enn Tarto, kes on praegu aktiivselt seotud
Mementoga, kuid on olnud ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO)
loomise juures. „Leidsime, et Enn Tarto võiks olla toetusrühma patroon
ja meie reageerime, kui Riigikogu liikmetega otsib kontakti mõne
rõhutud rahva esindaja, kelle toetuseks eraldi rühma ei ole,“ ütles
Herkel.
Rühma loojad ütlesid teadaandes, et totalitaarsete režiimide
kuritegude läbi on hukkunud kümneid miljoneid inimesi. Eestis viisid
repressioone läbi okupatsioonivõimud – kommunistlik NSV Liit ja
Natsi-Saksamaa. Teistes maades on seda teinud mitmed teised
inimsusevastased režiimid. Lisaks üksikisikutele on repressioonid
tabanud terveid rahvaid. Neil rahvastel, kellel on oma riik, on
võimalus enda eest seista. Esindamata rahvastel see võimalus puudub.
Seepärast leiavad 14 Riigikogu liiget, et repressioonide ohvreid, nii
isikuid kui erinevaid esindamata rahvaid, võib esindada koos ning
kõikide tarvis eraldi rühma moodustamine ei ole otstarbekas.
Esindamata Rahvaste Organisatsioon moodustati 1991. aasta veebruaris
Haagis, Eesti poolt kirjutas asutamislepingule alla Enn Tarto ning
Linnart Mäll (1938-2010) oli selle organisatsiooni esimene
peasekretär.
Täiendav info
Andres Herkel 5056540
13. juunil toimub MTÜ Tartu Memento liikmetele ekskursioon Setomaale.
Väljasõit Vanemuise alumisest parklast on kell 9.00.
Kell 11 ootab meid giid Seto Talumuuseumis, tutvume muuseumi väljapanekutega ja kus kell 12 avatakse traditsiooniline sõirapäev.
Kell 15. 00 oodatakse meid Seto Talumuuseumi Tsäimajas , kus on võimalik süüa käsitööna valminud savinõudest setu rahvustoite ja kuulata seto pillilugusid.
Täpsem info ja sõiduks registreerimine Tiina Margus t. 5500621.
Kell 16 jätkub sõit Setomaal Jaan Haringu juhendamisel.
Mälestus- ja leinapäev Tartus ja Tartumaal 14. juunil 2015
14. juuni 2015 on pühapäev. EELK Tartu Pauluse kirikus on jumalateenistus kella 10.00 kuni 11.45. Kell 10.00 nii Pauluse kirikus kui teistes Tartu kirikutes helisevad kellad riikliku leinapäeva puhul.
MTÜ Tartu Memento üritused
Kell 12.00 algab Tartu Memento palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeva ning riikliku leinapäeva puhul.
Leinajumalateenistust viib läbi EELK Tartu Pauluse kiriku õpetaja piiskop Joel Luhamets.
Kell 12.45 algab Tartu Memento liikmete ja teiste mälestusjumalateenistusel viibinute leinalippudega liikumine mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri tänaval asuva mälestusmärk „Rukkilille“ juurde (Pepleri 27), kus kell 13.00 algab mälestus- ja leinaüritus.
14. juuni 2015 on pühapäev. EELK Tartu Pauluse kirikus on jumalateenistus kella 10.00 kuni 11.45. Kell 10.00 nii Pauluse kirikus kui teistes Tartu kirikutes helisevad kellad riikliku leinapäeva puhul.
MTÜ Tartu Memento üritused
Kell 12.00 algab Tartu Memento palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeva ning riikliku leinapäeva puhul.
Leinajumalateenistust viib läbi EELK Tartu Pauluse kiriku õpetaja piiskop Joel Luhamets.
Kell 12.45 algab Tartu Memento liikmete ja teiste mälestusjumalateenistusel viibinute leinalippudega liikumine mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri tänaval asuva mälestusmärk „Rukkilille“ juurde (Pepleri 27), kus kell 13.00 algab mälestus- ja leinaüritus.
Ürituse eest vastutavaks isikuks saab olema Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetatakse küünlaid. Kell 13.00 lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Seejärel esineb sissejuhatava sõnavõtuga Tartu Memento esimees Enn Tarto.
Vastavalt väljakujunenud traditsioonile saab sõna ja asetab pärja Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse esindus, siis saab sõna Tartumaa maavalitsuse esindus. Nad asetavad pärja.
Tavaliselt austavad meid oma kohalolekuga Kaitseliidu Tartu Maleva esindus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindus, erakondade esindused, korporatsioonide esindused. Pärast lühisõnavõtte nad asetavad leinapärjad.
Tartu Memento poolt asetavad leinapärja Enn Tarto ning juhatuse liikmed Valve Luuka ja Tiina Margus.
Seejärel kohaletulnud pärast leinapäeva lühisõnavõtte asetavad leinakimpe ja süütavad küünlaid. Tartu Memento liikmed ning üritusest osavõtnud kaasrepresseeritud suunduvad kuhugi söögikohta, et puhata, kuulata laule ja vahetada mälestusi.
Siin on lühidalt kirjas MTÜ Tartu Memento poolt korraldatavad üritused 14. juunil 2015.a.
Mementolased juba hommikupoole külastavad kalmistuid nii Tartus kui Tartumaal. Asetame pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele.
Vastavalt väljakujunenud tavale Tartu Linnavalitsuse esindajad asetavad leinapärgi ja süütavad küünlaid mälestusmärkide juurde Tartu kalmistutel ja linnas, kus on olnud ka noorte kogunemised. Emajõe ääres Pisaratepargis küüditamiste mälestusmärgi juures toimub leinaüritus, sealt tullakse EELK Pauluse kirikusse kella 12.00-ks
Tartu mementolased osalevad vastavalt oma jõule nendel üritustel. Tavaliselt on 14. juunil leinaüritus Elvas.
Lp. proua Laine Pernik
Lähem ja täpsem info leinapäeva ürituste kohta Tartus ja Tartumaal saab olema 5. juunist, kuni 9. juunini 2015.
Aidaku meid Jumal!
Enn Tarto,
Tartu Memento esimees
Mälestus- ja leinapäev Tartus ja Tartumaal 14. juunil 2015 Read More »
Asutatud Tartus Toomemäel 12. märtsil 1956. aastal
1955.–1956. aastaks oli relvastatud vabadusvõitlus okupeeritud ja annekteeritud Eestis end ammendanud. Koolinoored jätkasid võitlust, nüüd juba omapäi. Grupp Tartu III keskkooli õpilasi asutasid Tartus Toomemäel 12. märtsil 1956. aastal põrandaaluse noorteorganisatsiooni Eesti Noorte Malev. Me leidsime, et tuleb jätkata võitlust Eesti eest ja võõrvõimu vastu. Meie lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Organisatsioonil oli põhikiri, programm ja vandetõotus. Ettevalmistamisel oli ajakirja „Saagem vabaks“ esimene number. Maleva esimeheks oli märtsist septembrini Jaan Isotamm, septembrist detsembrini Enn Tarto. Jaan Isotamm kirjutas EMMi põhikirja, Enn Tarto programmi. Malevas oli asutamise hetkest kaheksa liiget.
Eesti Noorte Malev tegutses rahulikult, koguti ja levitati keelatud raamatuid, tehti vastupropagandat noorkommunistidele jne. Kuulsime välisraadio vahendusel 1956. aasta öösel, et Ungaris on alanud ülestõus. Hakkasime kohe arutama, kuidas madjareid abistada. Esmalt muretsesime ühe registreerimata kirjutusmasina. Trükkisime 300 lendlehte ülestõusu toetuseks ja levitasime neid Tartus ööl vastu 4. novembrit. Kaks meist, Jaan Isotamm ja Voldemar Kohv, kirjutasid veel käsitsi trükitähtedega 50 lendlehte, mistõttu ülelinnaline käekirjaekspertiis lehtede autorid teada sai.
4. novembri 1956. aasta varahommikul sisenes Budapesti tuhat Nõukogude Liidu tanki ning ülestõus uputati verre. 1956. aasta novembri keskel saabus Tartu III keskkooli propagandist Moskvast. Kooli direktor ja Moskvast tulnud mees nõudsid, et õpilaste üldkoosolek peab Ungari patrioodid avalikult hukka mõistma. Mina ja mu sõbrad polnud sellega nõus. Me hakkasime vilistama ja jalgadega trampima, paljud kaasõpilased toetasid meid. Ränga vene aktsendiga rääkiv propagandist ning direktor lahkusid saalist.
25. detsembril 1956. aastal arreteeriti mind teel kooli, Tartus Puiestee tänaval Peetri kiriku ees. Arreteerimist juhatas Randar Hiir, kirjanik Erni Hiire poeg, hilisem tähtis VEKSA tegelane.
12. ja 13. märtsil 1957. aastal peetud kinnisel kohtuistungil mõistis Eesti NSV Ülemkohus meile, 1938. ja 1939. aastal sündinud koolinoortele nõukogudevastase propaganda ja agitatsiooni ning nõukogudevastasesse organisatsiooni kuulumise süüdistusel järgnevad karistused: Jaak Isotamm seitse, Voldemar Kohv kuus, Enn Tarto viis, Jüri Rebane ja Lembit Soosaar neli ning Jüri Lõhmus ja Tõnis Raudsepp kolm aastat vabadusekaotust. Enn-Kaupo Laanearule mõisteti algul kaks aastat vabadusekaotust, pärast umbes ühe aasta äraistumist lisati karistusele veel viis aastat.
12. märtsil 2015. aastal olin külaliseks korporatsioon Fraternitas Liviensisel Tartus Jakobi tn 52. Samas hoones asunud Tartu III keskkooli ühiselamus olin õppeaastatel 1953/1954, 1954/1955 ja 1955/1956. Õppeaastaks 1956/1957 viidi Tartu III keskkooli ühiselamu Tiigi tänavasse. Just Jakobi 52 ühiselamus küpses ühel osal õpilastest idee, et on vaja salajast Eesti eest võitlevat noorteorganisatsiooni.
Nn Hruštšovi sula ajal lakkas massiterror, muutudes valikuliseks terroriks. Kommunistide valed jätkusid. Okupantide kohalikud võimud olid saanud Moskvast uue ülesande – muuta okupeeritud Eesti rahvastiku etnilist koosseisu eestlaste kahjuks. Seda kohalikud kommunistid ka tegid. Pärast Eesti Vabariigi osade liitmist Leningradi ja Pihkva oblastiga 1945. aastal moodustasid eestlased umbes 95% järelejäänud Eesti rahvastikust. 1991. augustiks moodustasid eestlased aga kõigest 61% ENSV elanikkonnast.
Nendest ja veel paljudest probleemidest ning sündmustest seoses Eesti Noorte Maleva liikmetega kõnelesin ma 28. jaanuaril 1918 Tartus asutatud ja 3. märtsil 1989 taasasutatud korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmetele. Samuti rääkisin neile Jakobi 52 hoones 1950ndatel toimunud sündmustest. Mulle oli suureks abiks EELK Peetri koguduse õpetaja, pastor Ants Tooming, kes on samuti frater liviensis.
Loodan, et meenutasime väärikalt Eesti Noorte Maleva asutamist 59 aastat tagasi. Me mäletasime, mälestasime ning leinasime meie keskelt lahkunud Eesti Noorte Maleva liikmeid Jaan Isotamme, Voldemar Kohvi, Lembit Soosaart, Tõnis Raudseppa, Jüri Lõhmust ja Enn-Kaupo Laanearu.
Eesti Noorte Maleva kaheksast liikmest on elus Jüri Rebane, kes elab Tallinnas, ning Enn Tarto, kes elab Tartus. Tunnistajana elab Tartus ka Jaan Isotamme vend Ain, kes viibis 14-aastase õpilasena Tartus Aia tänavas KGB tolleaegses majas 25. ja 26. detsembril 1956. aastal kaks ööpäeva.
Aidaku meid Jumal!
Tänu ja lugupidamisega
Enn Tarto
Tartus maikuus 2015
Lisa 1.
Kõige pikemale ajaproovile pidas vastu järgmine lendleht, mida levitati aasta pärast Tartus uuesti, kui meie olime juba Mordva vangilaagris.
„Maha kommunistlikud Vene diktaatorid!
Eesti vennad ja õed!
Vabadustund on lähenemas! Seda tõendavad sündmused Lääne-Euroopas. Tõendame ka meie tibladele, et veel ei ole Eesti mehemeel surnud! Las Sarmaatia mõrtsukad näevad, kuis luukas õlut teeb!
Soovime kommudele palju õnne „toobripühadeks“ ja kiiremat kolimist „Suurele Kodumaale“!
Elagu vaba Eesti!
Tuletage meelde ka Siberis vaevlevaid vendi.“
Lisa 2. 12. märtsil 2015 koos korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmetega
Eesti Noorte Malev Read More »
20.mail toimub Riia 12 loeng meditsiinist
ja tulekul on käsitöö näitus,
info näituse kohta,
jagatakse uut Eesti Memento Liidu teatajat.
Kolmapäeval 15.aprillil kl 12 on mementolased oodatud Riia 12 ,
vaatame filmi 25. märtsi üritustest
ja käsitööringi ettevõtmistest.
Pakutakse taime teed
Tartu Memento juhatus
Tegevusaruanne
MTÜ Tartu Memento poolt 2014.a korraldatud põhiüritused:
• 14. jaanuar- 1919.a Tartu Vabastamise tähistamine Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures
• 25. märts- 1949. a märtsiküüditamise mälestusjumalateenistus Tartu Pauluse kirikus ja mälestusmiiting Pepleri tn pargis mälestusmärk „Rukkilill“ juures
• 26. aprill- MTÜ Tartu Memento üldkoosolek TÜ konverentsikeskuses Struve tn 1
• 14. juuni- 1941. a juuniküüditamise mälestusjumalateenistus ja miiting mälestusmärk „Rukkilill“ juures ning 14. juunil EV Presidendi juures Kadriorus
• 8. juuli- 1941. a 8. ja 9. juulil Tartu vanglas toimunud massimõrva ohvrite mälestusjumalateenistus Tartu Pauluse kalmistul ja pärgade panek vangla asukohas Antoniuse õuel
• 16. juulil 2014 ekskursioon Põhja-Tartumaale ja Jõgevamaale
• 23. august- osalemine Viljandimaal Pilistveres toimunud vabariiklikul kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeval
• 22. september- osalemine Tallinnas Vabaduse väljakul vastupanuvõitlejate päeval
• 13. detsember- Ühingu traditsiooniline jõulukonverents/üldkoosolek Tartus Struve tn 1
Muud üritused:
• toimus kokku 13 juhatuse korralist koosolekut
• toimus kokku 8 liikmete klubilist kohtumist
Enn Tarto
MTÜ Tartu Memento esimees
Mittetulundusühing Tartu Memento 2014. a majandusaasta aruanne Read More »