admin

8. juulil 2015 algusega kell 13.00 toimus Tartus Pauluse kalmistul Tartu vanglas 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute mälestusmärgi juures mälestus-ja leinatalitus. Kell 14.00 jätkus leinatalitus Antoniuse õues.
Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta
1941. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses taganesid NSV Liidu okupandid pealetungivate Saksa Riigi vägede eest. Oli alanud vaprate Tartumaa partisanide ülestõus, kes võitlesid Eesti eest. Tartu vanglast veeti vange autobussidega Tartu raudteejaama. Juunikuu viimastel päevadel oli vanglas 619 vangi. 4. juulil oli vanglasse jäänud 72 vangi. Kommunistide poolt läbiviidud arreteerimised jätkusid. Vangide arv kasvas.
EK(b)P Tartumaa komitees toimunud nõupidamisel võeti Tartu NKVD osakonna ülema P. Afanasjevi ja EK(b)P keskkomitee sekretäri Abronovi nõudmisel vastu otsus vangid hukata. 8. ja 9. juulil 1941 hukati Tartu vanglas 193 süüta inimest, nende seas 20 naist. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
8. juulil 2015 Tartu Memento poolt korraldatud mälestus-ja leinakogunemisel rõhutati korduvalt, et põhjaliku ülevaate okupantide kuritegudest 1941. aasta suvel saab professor Herbert Lindmäe 1999. aastal ilmunud raamatust „Suvesõda Tartumaal. 1941“.
Kuriteojälgede järgi olid massimõrva ohvrid tapetud Tartu vangla saunas. Mõrvaohvrid oli maetud vangla sauna õuele (tänapäeval Antoniuse õu). Sauna õuel asunud kaevu maeti 18 mehe ja 1 naise surnukeha. Ülejäänud surnukehad maeti mitu päeva varem valmis kaevatud kaevistesse. 1. kaevisesse oli maetud 74 meest ja 19 naist, 2. kaevisesse 80 meest. Pealt olid matmiskohad kaetud õhukese mullakorraga.
Omaaegne arstlik komisjon tegi kindlaks, et lasuvigastuste järgi otsustades olid ohvrid tapetud lähilaskudega. Tulistatud oli revolvrist Nagan. Tavaliselt oli lastud pähe, enamasti otsaette, mõnel juhul ka selja tagant.
8. juulil 2015. a Tartus Pauluse kalmistul Tartu Memento korraldatud mälestus-ja leinatalituse läbiviimist juhatas Tartu Memento esimees Enn Tarto, Tartu Memento leinalintidega lippu hoidis juhatuse liige Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald. Väga südamliku leinajumalateenistuse viis lauldes ja palvetades läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen. Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu poolt esines lühisõnavõtuga ja asetas leinapärja Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokmann.
Lühisõnavõttudes meenutati Aksel-Erich Vooremaad (hukatud 8. juulil 1941), Tartu praostkonna abipraosti ja EELK hooldusnõukogu liiget, Eesti Kaitseliidu Tartu Maleva õpetajat. Korduvalt nimetati Jüri Parijõgi, kirjanikku, Tartu õpetajate seminari direktorit (hukatud 9. juulil 1941).
Mälestusküünlaid ja mälestuskimpe ning -pärgi asetati vabadusvõitlejate, kaitseliitlaste ja mitmete mementolaste poolt.
Praegusele Pauluse kalmistule ehitatud mälestusmärgil on ära toodud Tartu vanglas 8. ja 9. juulil hukatute nimed, samuti NKVD hoones (Riia 85) mõrvatute nimed.
8. juulil kell 14.00 jätkati mälestus-ja leinatalitust Antoniuse õues, endisel Tartu vangla sauna õuel. Tartu vangla ja sauna õue vahelises müüris on säilinud omaaegne värav, mille kõrvale on asetatud mälestustahvel eesti ja inglise keeles. Mälestatakse 8. ja 9. juulil 1941. aastal läbiviidud massimõrva ohvreid. Leinatalituse Antoniuse õues viis läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen, Tartu Memento leinalintidega lippu hoidis juhatuse liige Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald.
Samuti tegi Enn Tarto ettepaneku hukkunuid mälestada leinaseisakuga. Ta palus leinata eelkõige Tartu vangla massimõrva ohvreid, kõiki poliitvange, kõiki küüditamiste ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkunud kaasvõitlejaid ja kaaskannatanuid. Me soovime NATO reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust.

Jumal aidaku meid, Eesti riiki ja rahvast!

Lugupidamisega Enn Tarto, Tartu Memento esimees

14. juunil toimus küüditamise mälestuspäev ja riiklik leinapäev. Paljudel Tartu linna astutustel ja majadel olid juba hommikul heisatud sinimustvalged leinalintidega lipud.
Kalmistutel asetati pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele. Kell 10.00 helisesid Tartu kirikutes kellad riikliku leinapäeva puhul. Juuniküüditamise 74. aastapäeva puhul koguneti kell 10.00 Pisarate pargis, et mälestada juuniküüditamise ohvreid. Kell 11.00 liiguti rongkäiguga Pisarate pargist Pauluse kirikusse, ürituse korraldas MTÜ Ristideta hauad, erakond EVP-PK.
Kell 12.00 algas Tartu Memento poolt palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise 74. aastapäeva ja riikliku leinapäeva puhul. Kell 12.00 algas leinalippude pidulik sissetoomine kirikusse. Sinimustvalget lippu kandis Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento lippu Tartu Memento juhatuse liige Jaan Haring. Leinalipp oli ühenduselt Ristideta Hauad.
Leinajumalateenistuse viis läbi EELK Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Kirikus oli palju rahvast, nii mementolasi kui neile kaastundjaid. Leinajumalateenistus kujunes väga südamlikuks.
Kell 12.45 lahkuti kirikust ning suunduti väärikas rongkäigus rohkete leinalintidega sinimustvalgete lippude saatel mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille (Pepleri 27) juurde, kus kell 13.00 algas mälestus-ja leinaüritus. Ürituse eest vastutavaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetati aegsasti küünlaid.
Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Seejärel palus Tartu Memento esimees Enn Tarto mälestada hukkunuid leinaseisakuga. Ta palus leinata 14.juunil 1941. aastal läbiviidud küüditamise ohvreid, kõiki küüditamise ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaasvõitlejaid ning kaaskannatanuid. Aidaku meid Jumal!
Seejärel esines palvusega EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja praost Ants Tooming. Vastavalt traditsioonilisele tavale algasid lühisõnavõtud, küünalde ja pärgade asetamine. Enn Tarto mainis oma lühisõnavõtus, et kommunismi- ja natsismi kuriteod on aegumatud inimsusevastased kuriteod, Eesti peab taotlema NATO üksuste reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust. Me peame pingutama, et Eesti minevikku mõistetaks, me ei soovi mineviku õuduste kordumist.
Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta asetas leinapärja. Tartumaa maavalitsuse esindaja asetas leinapärja hiljem.
Eesti Kaitseliidu Tartu maleva poolt asetati leinapärg. Seejärel asetas pärja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus. Leinajate hulgas oli noori ja leinapärja asetas korporatsioon Vironia esindaja.
Tartu Memento poolt asetasid pärja Enn Tarto ja 1941. aastal küüditatud Valve Luuka, Eha-Kai Uibo ja Rutt Kresling.
Erakondadest asetas leinapärja Vabaerakond. Sõnavõtuga esines Vabaerakonna Tartust valitud Riigikogu liige proua Krista Aru. Siis toimusid lühisõnavõtud, asetati leinakimpe ja süüdati küünlaid. Ansambel Vanad Viisid laulis laule küüditatute mälestuseks. Seejärel mementolased puhkasid Kotka keldris, vesteldi, lauldi.
Kell 16.00 näitas Eesti Vabaerakond soovijatele juuniküüditamise ohvrite mälestuseks mängufilmi „Risttuules“. Üritus oli tasuta. Kino Ekraani suur saal oli peaaegu täis (150 kohta). Erinevad inimesed, mitte ainult represseeritud, vaatasid filmi ja paljud nutsid.

4. juunil.2015

Riigikogus loodi „Kommunismi ja muude inimsusevastaste režiimide
repressiooniohvrite ning esindamata rahvaste Riigikogu toetusrühm“,
kuhu kuuluvad Andres Herkel, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder, Mart
Nutt, Jüri Adams, Eerik Kross, Johannes Kert, Monika Haukanõmm, Krista
Aru, Andres Ammas, Juhan Parts, Raivo Põldaru, Tanel Talve ja Mati
Raidma.

Rühma esimehe Andres Herkeli sõnul sündis toetusrühm praktilisest
vajadusest. Kommunismiohvritele tähelepanu osutamine on lihtsalt
möödapääsmatu, kuna on loodud mitmesuguseid muid rühmi. „Muidu tuleb
välja, et osa Riigikogu liikmeid toetab kasakaid, aga
kommunismiohvritele ja nõukogude võimu poolt represseeritutele ei
mõtle keegi,“ ütles Herkel.

„Teiselt poolt tekkis meil Mart Nuti ja Eerik Krossiga mõte, et sama
rühm võiks pöörata tähelepanu ka esindamata rahvastele. Meil on küll
Tiibeti toetusrühm, aga pole mõeldav, et suudaksime luua sellised
rühmad kõigi ohustatud rahvaste jaoks,“ rääkis Herkel. Neid kahte
teemat seob Herkeli sõnul üks mees, vabadusvõitleja, endine poliitvang
ja Riigikogu liige Enn Tarto, kes on praegu aktiivselt seotud
Mementoga, kuid on olnud ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO)
loomise juures. „Leidsime, et Enn Tarto võiks olla toetusrühma patroon
ja meie reageerime, kui Riigikogu liikmetega otsib kontakti mõne
rõhutud rahva esindaja, kelle toetuseks eraldi rühma ei ole,“ ütles
Herkel.

Rühma loojad ütlesid teadaandes, et totalitaarsete režiimide
kuritegude läbi on hukkunud kümneid miljoneid inimesi. Eestis viisid
repressioone läbi okupatsioonivõimud – kommunistlik NSV Liit ja
Natsi-Saksamaa. Teistes maades on seda teinud mitmed teised
inimsusevastased režiimid. Lisaks üksikisikutele on repressioonid
tabanud terveid rahvaid. Neil rahvastel, kellel on oma riik, on
võimalus enda eest seista. Esindamata rahvastel see võimalus puudub.
Seepärast leiavad 14 Riigikogu liiget, et repressioonide ohvreid, nii
isikuid kui erinevaid esindamata rahvaid, võib esindada koos ning
kõikide tarvis eraldi rühma moodustamine ei ole otstarbekas.

Esindamata Rahvaste Organisatsioon moodustati 1991. aasta veebruaris
Haagis, Eesti poolt kirjutas asutamislepingule alla Enn Tarto ning
Linnart Mäll (1938-2010) oli selle organisatsiooni esimene
peasekretär.

Täiendav info
Andres Herkel 5056540

14. juuni 2015 on pühapäev. EELK Tartu Pauluse kirikus on jumalateenistus kella 10.00 kuni 11.45. Kell 10.00 nii Pauluse kirikus kui teistes Tartu kirikutes helisevad kellad riikliku leinapäeva puhul.

MTÜ Tartu Memento üritused

Kell 12.00 algab Tartu Memento palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeva ning riikliku leinapäeva puhul.
Leinajumalateenistust viib läbi EELK Tartu Pauluse kiriku õpetaja piiskop Joel Luhamets.
Kell 12.45 algab Tartu Memento liikmete ja teiste mälestusjumalateenistusel viibinute leinalippudega liikumine mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri tänaval asuva mälestusmärk „Rukkilille“ juurde (Pepleri 27), kus kell 13.00 algab mälestus- ja leinaüritus.
Ürituse eest vastutavaks isikuks saab olema Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetatakse küünlaid. Kell 13.00 lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Seejärel esineb sissejuhatava sõnavõtuga Tartu Memento esimees Enn Tarto.
Vastavalt väljakujunenud traditsioonile saab sõna ja asetab pärja Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse esindus, siis saab sõna Tartumaa maavalitsuse esindus. Nad asetavad pärja.
Tavaliselt austavad meid oma kohalolekuga Kaitseliidu Tartu Maleva esindus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindus, erakondade esindused, korporatsioonide esindused. Pärast lühisõnavõtte nad asetavad leinapärjad.
Tartu Memento poolt asetavad leinapärja Enn Tarto ning juhatuse liikmed Valve Luuka ja Tiina Margus.
Seejärel kohaletulnud pärast leinapäeva lühisõnavõtte asetavad leinakimpe ja süütavad küünlaid. Tartu Memento liikmed ning üritusest osavõtnud kaasrepresseeritud suunduvad kuhugi söögikohta, et puhata, kuulata laule ja vahetada mälestusi.
Siin on lühidalt kirjas MTÜ Tartu Memento poolt korraldatavad üritused 14. juunil 2015.a.
Mementolased juba hommikupoole külastavad kalmistuid nii Tartus kui Tartumaal. Asetame pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele.
Vastavalt väljakujunenud tavale Tartu Linnavalitsuse esindajad asetavad leinapärgi ja süütavad küünlaid mälestusmärkide juurde Tartu kalmistutel ja linnas, kus on olnud ka noorte kogunemised. Emajõe ääres Pisaratepargis küüditamiste mälestusmärgi juures toimub leinaüritus, sealt tullakse EELK Pauluse kirikusse kella 12.00-ks
Tartu mementolased osalevad vastavalt oma jõule nendel üritustel. Tavaliselt on 14. juunil leinaüritus Elvas.
Lp. proua Laine Pernik
Lähem ja täpsem info leinapäeva ürituste kohta Tartus ja Tartumaal saab olema 5. juunist, kuni 9. juunini 2015.
Aidaku meid Jumal!

Enn Tarto,
Tartu Memento esimees