Üritused ja sõnavõtud

(Teadmiseks ja eeskuju võtmiseks.)

Venemaa  president Vladimir Putin teatas Moskvas, Presidendi inimõiguste küsimuste nõukogu koosolekul 01. oktoobril 2015, et ettevalmistustööd memoriaali rajamiseks on lõpetatud. Memoriaal püstitatakse Zahharovi prospekti ja Sadovoje ringtee ristumise kohale, ringtee siseküljele. Putin luges sümboolseks asjaolu, et memoriaal rajatakse mitte ainult riiklike vahenditega, vaid ka rahva annetuste arvel. Muuseumi sihtotstarbeliste annetuste kontol oli oktoobri alguses 221000 rubla. Mälestusmärgi projektide konkursi  juhtasutuseks  oli GULAG’i ajaloo muuseum. Vaadati läbi konkursile saadetud  336  projekti. Võitjaks osutus skulptor Georgi Franguljani projekt “Leinamüür” (Stena skorbi). Meedias avaldati konkursi võidutöö ja veel 9 projekti, mis  võeti konkursi läbiviijate käsutusse. Konkursi kolme esikoha projektide “Leinamüür”, “Prisma” ja “Puruksrebitud saatused” autorid said rahalise preemia 350000 rubla igale projektile. Preemiast olulisemaks loetakse soovitust konkursi projektide  realiseerimiseks  Venemaa teistes linnades.

Moskvasse ja mujale Venemaale memoriaalide, monumentide, mälestusmärkide, matmiskohtade uurimistööde ja kasvatustöö programmide aluskivideks on: Vene Föderatsiooni valitsuse ja president Vladimir Putini “Presidendi nõukogu inimõiguste küsimustes”  (venekeelne lühend SPTs;  nõukogu töötab regulaarselt juba paar aastat), “Riikliku poliitika kontseptsioon poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuse jäädvustamiseks” (mahuga ligi 30 lk, kinnitatud peaminister D. Medvedjevi poolt 18.08.2014) ja “Föderaalne sihtprogramm” (FTsP). Sihtprogramm on ette nähtud ülalnimetatud kontseptsiooni realiseerimiseks. Sihtprogrammiga kavandatud ettevõtmiste rahastamine on muutunud riigieelarve jaoks kohustuslikuks. Sihtprogrammiga kavandatud ettevõtmisteks ajavahemikus 2015-2019 on: memoriaalid ja monumendid Moskvas ning väljaspool Moskvat; arheoloogilised ja muud teaduslikud uurimistööd ohvrite massilise ulatusega matmispaikade leidmiseks ja tähistamiseks;  haridus- ja kasvatustöö programmide väljatöötamine. Sihtprogrammi üheks ettevõtmiseks, üheks fragmendiks, mida juba realiseeritakse, on konkursi võidutöö “Leinamüür” rajamine Moskvasse.

 

 

Konkursi võidutöö, skulptor Georgi Franguljani töö “Leinamüür” (gabariidid  6 m kõrge ja 35 m pikk)  on kujundatud  kõrgusse pürgivate inimkujude reljeefidega müüri mõlemal küljel.  Memoriaali juurde kuuluvad “nutvad” kivid, milledel niriseb vesi. Maa-alusel korrusel paiknevad memoriaali-saalid. Leinamüüril kujutatud   tohutu hulk inimkujude reljeefe on pühendatud hukkunutele.   Müüri läbivate inimsilueti kujulised avad on pühendatud ellujäänutele ja “nutvad” kivid leinajatele. Seega on  leinamüür pühendatud hukkunutele, ellujäänutele ja leinajatele.

Julia Borisova poolt konkursile esitatud  projekti kontseptsiooni kohaselt tähistatatakse enam kui sajal  kõrgel sambal iga represseeritu perekonnanimi. Need sambad on kavandatud Venemaa maa-kaardile, mis on nelinurkse müüriga piiratud maa-alal. Müüril on aasta-arvud 1930-1956. Vladislav Surini poolt esitatud projektil sümboliseerib taevasse pürgivate tulpade väli,  otsekui küünalde väli,  loendamatut hulka represseerituid. Need on vaid mõned sõnad paari projekti iseloomustamiseks.

GULAG’i  ajaloo muuseumi direktori Roman Romanovi sõnade kohaselt on vaja luua muuseumikeskused. Samuti on vaja korrastada vastastikku toimivate suhete võrk niisuguste niisuguste institutsioonide vahel, kus selle teemaga   meie maal tegeletakse.

Allikmaterjalid (saadud tänu Marju Toomi vihjetele):

1. http://mirtv/news/society/13318184 (01.10.2015).
2. Ajakiri Meduza, 23.09.2015.
3. http://www.kommersant.ru/doc/2806549 (10.09.2015, Viktor Hamrajev).
4. Rossiiskoje Informatsionnoje Agenstvo “Novosti”.

Leo Õispuu  

Riikliku tähtpäeva, 22. septembri vastupanuvõitluse päeva tähistamisest Tartus 2015. aastal

Tartu Memento Teataja

Septembrikuu 2015

Riikliku tähtpäeva, 22. septembri Vastupanuvõitluse päeva tähistamisest Tartus 2015. aastal

 

18. septembril 1944. aastal nimetas peaminister Eesti Vabariigi Presidendi ülesannetes Jüri Uluots Tallinnas ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, mida juhtis peaministri asetäitjana Otto Tief.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamist arutati 16. septembril toimunud Tartu Memento koosolekul Tartus. Seda küsimust arutati 18. septembril toimunud Eesti Memento Liidu juhatuse koosolekul Tallinnas.

18. septembril 2015 toimus Tartus KGB kongide muuseumis Tarmo Vahteri raamatu „Karuks istus vangitornis…“ esitlus. Toimus ka arutelu Vastupanuvõitluse päeva teemal.
19. septembril 2015 EELK Peetri koguduse jumalateenistusel käsitleti palvuse ajal Vastupanuvõitluse päeva. Avaldati kaastunnet kõigile vastupanuliikumises hukkunutele ja kõigile leinajatele. Tunnustati vastupanuliikujaid. Paluti Jumala abi, et mineviku õudused ei korduks.

Eesti Memento Liidu juhatuse volitusel Enn Tarto saatis tervitused ja õnnitlused vastupanuliikumise päeva puhul kõikidele Memento Liidu 17 liikmesorganisatsioonile. Tartus saadeti tervitused ja õnnitlused härra Vladimir Šokmanile, Tartu Linnavolikogu esimehele, härra Urmas Klaasile, Tartu Linnapeale, härra Reno Laidrele, Tartumaa maavanemale, härra Kalle Köhlerile, Kaitseliidu Tartu maleva pealikule, härra kolonel Martin Heremile, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemale ning härra Enno Uibole.

Tervituse tekst oli järgmine.

Tervitused ja õnnitlused 22. septembril 2015. aastal toimuva vastupanuvõitluse päeva puhul.

Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Juhan Liiv, Alatskivi.

 

Me ei tohi unustada, et 22. septembril 1944 lehvis Pika Hermani tornis sinimustvalge lipp. Lipu võtsid maha NSV Liidu okupandid ning heiskasid sinna punalipu.

Meie kaastunne kõigile vastupanuliikumises hukkunutele. Me mäletame ja mälestame Eesti eest võidelnud inimesi.

Aidaku meid Jumal!

 

Eesti Memento Liidu juhatuse volitusel Enn Tarto,

Tartu Memento esimees,

Eesti Kaitseliidu auliige.

 

22. septembril 2015 Enn Tarto, Tartu Memento esimees ja tegevesimees Endel Uudevald ning muuseumi kuraator Indrek Hallik kohtusid muuseumis KGB kongid (Riia tn. 15) ja arutasid Vastupanuvõitlusepäeva tähistamist Tartus. Ühiselt leiti, et Vastupanuvõitluse päeva tuleks tähistada kogu Eestis. Arutati ka muuseumi rolli. KGB kongide muuseum asub Riia mäel nn Hallis majas, kus lühiajaliselt asus kinnipidamiskoht Saksa okupatsiooni ajal ja kus 1940.-50. aastatel asus NKVD/KGB eeluurimisvangla kuni (kuni aastani 1954).

Muuseumi materjalid annavad ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest ning NSV Liidu võimude ja nende käsilaste kuritegudest.

Muuseumis toimunud kokkusaamise järel Enn Tarto ja Endel Uudevald viisid Tartu Memento poolt mälestus- ja leinapärja Emajõe äärde taastatud Vabadussõja (1918-1920) monumendi jalamile.

Mõned Tartu Memento liikmed sõitsid Tallinnasse, et osaleda vastupanuvõitluse päeva sündmustes Tallinnas. Osa Tartu Memento liikmeid sõitsid Paidesse, et osaleda Paides toimunud väärikatel üritustel.

Paljud Tartu vastupanuliikujate sugulased ja järeltulijad käisid juba pühapäeval ja 22.septembril kalmistutel küünlaid ja mälestuspärgi viimas. Paljud olid kodudes, rääkisid minevikust, võtsid vastu   telefonikõnesid ja helistasid ise.

 

Tartu Memento austus ja lugupidamine kõigile Vastupanuvõitluse päeva puhul!

 

 

Aidaku Jumal Eesti riigil ja rahval püsima jääda!

Sügava lugupidamisega,

Enn Tarto

 

Tartus, 24. septembril 2015. Aastal

Tartu Memento Teataja august 2015

Tartu Memento ajaloost

 

23. aprillil 2014 möödus 25 aastat Tartu Memento asutamisest. Meenutame meie ühingu algaastaid.
24. juunil 1988 aastal toimus Tartus Raekoja platsil rahvakoosolek, kus mõisteti hukka küüditamised. Raekoja platsilt liikus rahvas mööda Vanemuise ja Vaksali tänavat Ropka-Tamme kalmistu taha Aardla raudteejaama juurde kahe raudtee vahele.

Seal olid seisnud küüditajate rongid 1941. aasta 14. juuni  küüditamise ajal. Seal mõisteti hukka küüditamised ja nõuti poliitvangide Mart Nikluse ja Enn Tarto vabastamist.

Meil on säilinud Enno-Tõnu Kuuse poolt 1988. aastal koostatud album ” Mineviku radadelt tulevikku”.

23. augustil 1988.aastal toimusid rahvakoosolekud nii Tartus kui Tallinnas. Tartus Raekoja platsil mõisteti hukka Moskvas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt koos lisaprotokollidega. Jätkuvalt nõuti poliitvangide vabastamist.

Tänu rahva nõudmistele ja rahvusvahelisele survele Enn Tarto vabastati ennetähtaegselt ja ta jõudis Tartusse 17. oktoobril 1988. aastal. Kui NSV Liit poleks kokku varisenud oleks ta ellujäämise korral vabanenud 1998. aastal.

Detsembris 1988. aastal kogunes palju inimesi A. Haava tänavasse maja nr. 7 juurde ja majale asetati  mälestustahvel riigivanema Jaan Tõnissoni mälestuseks. Seal käidi välja mõte, et represseeritud ning Eesti vajaks üleriigilist represseeritute organisatsiooni.

1989. aasta alguses loodi uue struktuuri algatusrühmad. 25. veebruaril 1989. aastal toimus Tartus Eesti vastupanuliikumises osalenute nõupidamine. Kohal olid kaheteistkümne Eesti iseseisvuse eest võidelnud organisatsiooni esindajad. Endisi poliitvange ühendava ja kaitsva liidu moodustamine jäi venima poliitiliste erimeelsuste tõttu.
1990. märtsil 1989. aastal toimus Tartus tähtis sündmus. Muinsuskaitse, kaitseliitlaste ja Memento algatusrühma eestvedamisel toimus rahumeelne protestikäik ümber Tartu sõjaväelennuvälja- esmane Ida-Euroopas.

Enn Tarto ja Ago Breede olid kindral Dudajeviga kokku leppinud, et meie protestikäik on rahumeelne.

25. märtsil 1989. aastal moodustati Tallinnas Linnahallis Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit “Memento”. EÕRL-i “Memento” volikokku valiti Tartust Paul Muuli ja Enn Tarto, eestseisusesse valiti Tartust Enn Tarto.
26. aprillil 1989. aastal Tartus Vanemuise tn 46 Suures ringauditooriumis moodustati EÕRL-i “Memento” Tartu osakond. Osakonna liikmeid oli 450, toetajaliikmeid umbes samapalju. Tartu Mementol oli algusest peale oma sümboolika- lipp, rinnamärk, vimplid.

Esimeheks valiti Enn Tarto, aseesimeheks Paul Muuli. Eestseisusesse valiti Enn Tarto, Paul Muuli, Heldur Tüüts, Udo-Vello Lamp ja Vambola Kruusealle .

Tartu Memento korraldas Pauluse surnuaia taha mälestuskivi paigaldamise. Mälestuskivil on rist ja sõnad- küüditatute mälestuseks.

14. juunil 1989. a langetati Tähetornis trikoloor poolde vardasse. Majadel olid leinalintidega lipud. Tartu Pauluse kirikus teenis Tartu praostkonna praost Harald Tammur.

Ta avaldas kaastunnet leinajatele, mõistis hukka küüditamised ja kõik punavõimude repressioonid. Ta pühitses EÕRL-i Memento Tartu osakonna lipu.

Pärast jumalateenistust suunduti Aardla raudteepeatuse juurde. Seal pühitseti mälestuskivi.

Kivi on alles. Ka kolm istutatud tamme on päris suureks kasvanud.

2. augustil 1989.a toimus rahvarohke Tartu Memento koosolek Tartu Pedagoogilise Kooli saalis. Represseeritud nõudsid endi juriidiliselt õigeks mõistmist, varade tagastamist, repressiooniaastate eest suuremat ( 3korda ) tööstaaži, endiste elukohtade tagastamise probleemi lahendamist, õiglast ja tõest ajalookirjutamist, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel.

EÕRL “Memento” ühendas kõiki represseerituid: nii Stalini ajal kui hiljem süüdi mõistetud poliitvange, küüditatuid, Eesti eest võidelnud relvavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, metsavendi ja nende abistajaid, poliitilistel põhjustel psühhiaatriahaiglates olnuid, mitterelvastatud vabadusvõitlejaid (dissidente) jne.

Oktoobris 1989. aastal ilmus Tartus esimene Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu “Memento” ajaleht MEMENTO.

Novembris 1989. aastal ilmus ajalehe teine number ning detsembris kolmas number.

Tartus ilmunud MEMENTO toimetajaks oli härra Sulev Muttik, fotograafiks hr. Hans Pardane . Nad mõlemad on meie keskelt lahkunud. Sügav kaastunne leinajatele.

Ajaleht tiraaž oli 5000 eksemplari, üksiknumbri hind 40 kop.

Mementolased osalesid punamonumentide kõrvaldamises, Vabadussõja (1918-1920) monumentide taastamises ning uute mälestusmärkide ja mälestustahvlite paigaldamises, tänavate ümbernimetamises, nii laulupidudel kui erinevatel isamaalistel üritustel osalemises, Balti ketis, Eesti Vabariigi kodanike registreerimisel, Kodanike komiteede liikumises jne.

Aja jooksul on tekkinud uued struktuurid poliitvangidest, õpilasvabadusvõitlejatest, relvavendadest jne. Paljud mementolased kuuluvad mitmesse struktuuri.

17. juunil 1990. a avati represseeritute monument “Rukkilill” kurikuulsa “Halli maja” vastas.
18. augustil 1990. a toimus Lenini kuju mahavõtmine Kaitseliidu maja eest (tookord Eesti Põllumajanduse Akadeemia). Tartu Memento oli Leenini kuju mahavõtmise üks korraldajaid. Kaitseliidu Tamme maleva pealik Harry Henn viis autokraanaga mahavõetud Lenini kuju Tartusse Raekoja platsile rahvale näitamiseks.

Tartu Muinsuskaitse Ühenduse juhtimisel püstitati Raadi sõjaväekalmistule Lõuna-Eesti vabastajate monument, veidi teises kohas, kus oli varem olnud.

Tööd Pauluse kalmistul jätkusid. 8. juulil 1941. a Tartu vanglas mõrvatute mälestuseks püstitati raudrist, nüüd on seal uus  Nõukogude Liidu terroriohvrite nimedega mälestusmärk.

Tartu Memento eestvedamisel asetati palju mälestustahvleid kogu linnas.

Näiteks Õpetaja tn, 12 Prof. Jüri Uluots 3. I 1890 – 9. I 1945; Pepleri tn. 32 Siit algas vabadusvõitlus Tartu eest 1941. a . kevadsuvel ; mälestustahvel Tartu rahu majale- Vanemuise 35 jne.

Tartus toimus ERSP-laste initsiatiivil 26. augustil 1991.a KGB maja ülevõtmine. Tartu Memento initsiatiivil toimus Tartus sõjakomissariaadi dokumentide ülevõtmine. Materjalid andsime üle Riigiarhiivi.

Tartu Memento algusaastatel kogunes rahvas kolmapäeviti Hallis majas. Seal käis rohkem kui 5000 inimest.

Riigikogu VII koosseisu valimistel sai Tartu Memento juht Enn Tarto 9197 häält. Ta lõpetas juhtiva tegevuse Tartu Mementos

Ta tegeles eelkõige Eesti Vabariigi julgeoleku küsimustega. Ta oli Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, pikka aega Kaitseliidu vanematekogu esimees jne.

Ta tegi kõik, mis suutis, et Eesti Vabariik saaks NATO-sse ja Euroopa Liitu. Viimase aja sündmused Krimmis, Ukrainas ja Ida-Euroopas on näidanud, et Eesti valik on olnud õige.

Tartu huvides kaitses mementolane Enn Tarto ideid , et Riigikohus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Teadus-ning Haridusministeerium oleksid Tartus.

Tartu Linnavolikogu liikmena püüdis Enn Tarto ellu viia juba omaaegseid Tartu Memento ideid: monument Tähtvere parki, monument Toomemäele Willem Reimanile, Kalevipoja kuju taastamine Emajõe ääres, muuseum KGB kongid.

 

Pärast Enn Tarto Tallinnasse tööle asumist jätkasid Tartu Memento juhtimist Paul Muuli, Heldur Tüüts ja Udo-Vello Lamp. Mälestusmärk “Rukkilill” rajamise juures

olid aktiivsemad Udo-Vello Lamp ja Hando Kruuv.

2. novembril 1988. aastal rajati Pilistvere Kommunistliku Genotsiidiohvrite Memoriaal ehk kivikangur. Igal aastal vähemalt korra käivad represseeritud ja nende toetajad Pilistveres. Tartu Mementol on seal oma kivi. Tartu Mementosse kuuluvad represseeritud Tartu linnast ja Tartumaalt.
3. veebruaril 1999 toimunud Tartu Memento üldkoosolekul kinnitati MTÜ Tartu Memento põhikiri. MTÜ Tartu Memento asukoht on Eesti Vabariik , Tartu linn aadressiga Riia tänav 12 51013 (registrikood 80084933). 2003. aasta juunist on Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto. Tööd iseseisva mittetulundusühenduse käigushoidmiseks on teinud paljud tublid juhatuse liikmed: Heldur Tüüts,U.-V.Lamp, V. Arrak, H. Arrak, H. Kruuv, H. Kinguste, Heino Noor, Valda Laar,Rael Ceiger, Eha Kaljuvee, Elju Andre, Valve Luuka, Maie Alumaa, Endel Uudevald, Jaan Haring, Tiina Margus, Maie Esperk ja paljud aktivistid, eekõige fotograaf Endel Prost, Heino Kuur jt.

Tohutu töö Tartu Memento kui mittetulundusühingu arendamiseks on teinud juhatuse liikmena Mart Peik. Suur suur täna Mart Peikile tubli töö eest!

Tartu Memento oli väljaandjaks Tartus 2012. Aastal ilmunud raamatule “Eesti rahva kannatuste aastad Siberis”. Suur tänu raamatu koostajatele Mareta Morigule, Valve Luukale, Elmet Laurile ja kunstnik Ilme Blumile ning kõigile raamatule materjale saatnutele.

Raamatus tuuakse ära lood kaks korda või enam kordi NSV Liidu võmude poolt represseeritute ja nende pereliikmete kohutavast saatusest.

1. jaanuari 2015 seisuga kuulub Tartu Mementosse 146 liiget.. Rõhuvas enamuses on küüditatud. MTÜ Tartu Memento juhatuse poolt kinnitatud 2015. aasta ürituste kalendriplaan on järgmine :

 

MTÜ TARTU MEMENTO

2015.aasta ürituste kalenderplaan

 

1.Kindla kuupäevaga seotud üritused

 

• jaanuar – 1919.a. Tartu vabastamise tähistamine Tartus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures.

 

• veebruar – osalemine Tartus Vanemuise tn. 35 maja juures toimuval Tartu rahu aastapäeva tähistamise üritusel.

 

• veebruar – osalemine Tartus Toomemäel Tähetorni ja Kalevipoja mälestusmärgi juures toimuva Vabariigi aastapäeva üritustel.

 

• märts – 1949. aasta märtsiküüditamise 66-nda aastapäeva mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus ja mälestusmiiting Tartus Pepleri tänaval mälestusmärk „Rukkilill“ juures.

 

• juuni – 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeva mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus, mälestushetk Tartus Emajõe ääres Pisarate Pargis küüditamise mälestuskivi juures ja mälestusmiiting Tartus Pepleri tänaval mälestusmärk „Rukkilill“ juures.

 

• juuli – 8. ja 9. juulil 1941. aastal Tartu vanglas toimunud massimõrva ohvrite mälestusüritus ja EELK Tartu Maarja kiriku õpetaja mälestusjumalateenistus Tartu Pauluse kalmistul Tartu vanglas mõrvatute mälestussamba juures ja mälestushetk Tartus Antoniuse Gildi hoovil (endisel vanglaõuel) massimõrva mälestustahvli juures.

 

• august – osalemine Viljandimaal Pilistveres kivikangru juures toimuval vabariiklikul kommunismi ja narsismiohvrite mälestuspäeva üritusel.

 

• september – osalemine Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Vastupanuvõitluse päeval.

 

II Muud üritused

 

• Aprillikuu lõpus MTÜ Tartu Memento liikmete üldkoosolek Tartus Struve tn 1 TÜ raamatukogu konverentsisaalis.
• Iga kuu 1. kolmapäeval algusega kell 12.00 MTÜ Tartu Memento juhatus koosolek Tartus Riia tn. 12.
• oktoober kuni aprill – igal kolmandal kolmapäeval algusega kell 12:00 liikmete kohtumisklubi Tartus Riia tn 12 Tartu KL maleva õppeklassis või Tartu Memento kasutada antud ruumis.
• Teatri külastamine Tallinnas, sügisel.
• Kohtumised rahvaga muuseumis KGB kongid või mõnes kokkulepitud kohas.
• Mai või juuni – suvine liikmete ühepäevane bussiekskursioon
• detsember – MTÜ Tartu Memento traditsiooniline jõulukonverents/üldkoosolek Tartus Struve tn 1. ruumides.

 

 

Tartu Memento on tänulik Tartu linnavalitsusele, Tartu Linnavolikogule, Tartu Maavalitsusele, Eesti Kaitseliidu Tartu Malevale, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusele, Balti Kaitsekolledžile, Tartu Ülikoolile, Tartu Ülikooli Raamatukogule, Eesti Maaülikoolile, Tartu Linnamuuseumile, muuseumile KGB kongid, Eesti Kirjandusmuuseumile, Eesti Rahva Muuseumile, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsile, üliõpilastele, korporantidele, gümnasistidele, EELK Tartu Pauluse kogudusele, EELK Tartu Maarja kogudusele, EELK Tartu Peetri kogudusele, EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudusele, Eesti Apostelik-Õigeusu kiriku Jumalaema Uinumisekogudusele Tartus, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kirikule Tartus ( Rooma- Katoliku kirik Tartus). On veel palju kaasatundjaid ja abistajaid Eestis (nt.ERAF) kui Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris kui kogu maailmas.

 

Me mälestame ja mäletame repressioonide tulemusel hukkunuid ja pidevalt meie keskelt lahkuvaid saatusekaaslasi. Südamlik kaastunne kõigile leinajatele!

Aidaku meid Jumal!

8. juulil 2015 algusega kell 13.00 toimus Tartus Pauluse kalmistul Tartu vanglas 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute mälestusmärgi juures mälestus-ja leinatalitus. Kell 14.00 jätkus leinatalitus Antoniuse õues.
Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta
1941. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses taganesid NSV Liidu okupandid pealetungivate Saksa Riigi vägede eest. Oli alanud vaprate Tartumaa partisanide ülestõus, kes võitlesid Eesti eest. Tartu vanglast veeti vange autobussidega Tartu raudteejaama. Juunikuu viimastel päevadel oli vanglas 619 vangi. 4. juulil oli vanglasse jäänud 72 vangi. Kommunistide poolt läbiviidud arreteerimised jätkusid. Vangide arv kasvas.
EK(b)P Tartumaa komitees toimunud nõupidamisel võeti Tartu NKVD osakonna ülema P. Afanasjevi ja EK(b)P keskkomitee sekretäri Abronovi nõudmisel vastu otsus vangid hukata. 8. ja 9. juulil 1941 hukati Tartu vanglas 193 süüta inimest, nende seas 20 naist. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
8. juulil 2015 Tartu Memento poolt korraldatud mälestus-ja leinakogunemisel rõhutati korduvalt, et põhjaliku ülevaate okupantide kuritegudest 1941. aasta suvel saab professor Herbert Lindmäe 1999. aastal ilmunud raamatust „Suvesõda Tartumaal. 1941“.
Kuriteojälgede järgi olid massimõrva ohvrid tapetud Tartu vangla saunas. Mõrvaohvrid oli maetud vangla sauna õuele (tänapäeval Antoniuse õu). Sauna õuel asunud kaevu maeti 18 mehe ja 1 naise surnukeha. Ülejäänud surnukehad maeti mitu päeva varem valmis kaevatud kaevistesse. 1. kaevisesse oli maetud 74 meest ja 19 naist, 2. kaevisesse 80 meest. Pealt olid matmiskohad kaetud õhukese mullakorraga.
Omaaegne arstlik komisjon tegi kindlaks, et lasuvigastuste järgi otsustades olid ohvrid tapetud lähilaskudega. Tulistatud oli revolvrist Nagan. Tavaliselt oli lastud pähe, enamasti otsaette, mõnel juhul ka selja tagant.
8. juulil 2015. a Tartus Pauluse kalmistul Tartu Memento korraldatud mälestus-ja leinatalituse läbiviimist juhatas Tartu Memento esimees Enn Tarto, Tartu Memento leinalintidega lippu hoidis juhatuse liige Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald. Väga südamliku leinajumalateenistuse viis lauldes ja palvetades läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen. Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu poolt esines lühisõnavõtuga ja asetas leinapärja Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokmann.
Lühisõnavõttudes meenutati Aksel-Erich Vooremaad (hukatud 8. juulil 1941), Tartu praostkonna abipraosti ja EELK hooldusnõukogu liiget, Eesti Kaitseliidu Tartu Maleva õpetajat. Korduvalt nimetati Jüri Parijõgi, kirjanikku, Tartu õpetajate seminari direktorit (hukatud 9. juulil 1941).
Mälestusküünlaid ja mälestuskimpe ning -pärgi asetati vabadusvõitlejate, kaitseliitlaste ja mitmete mementolaste poolt.
Praegusele Pauluse kalmistule ehitatud mälestusmärgil on ära toodud Tartu vanglas 8. ja 9. juulil hukatute nimed, samuti NKVD hoones (Riia 85) mõrvatute nimed.
8. juulil kell 14.00 jätkati mälestus-ja leinatalitust Antoniuse õues, endisel Tartu vangla sauna õuel. Tartu vangla ja sauna õue vahelises müüris on säilinud omaaegne värav, mille kõrvale on asetatud mälestustahvel eesti ja inglise keeles. Mälestatakse 8. ja 9. juulil 1941. aastal läbiviidud massimõrva ohvreid. Leinatalituse Antoniuse õues viis läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen, Tartu Memento leinalintidega lippu hoidis juhatuse liige Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald.
Samuti tegi Enn Tarto ettepaneku hukkunuid mälestada leinaseisakuga. Ta palus leinata eelkõige Tartu vangla massimõrva ohvreid, kõiki poliitvange, kõiki küüditamiste ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkunud kaasvõitlejaid ja kaaskannatanuid. Me soovime NATO reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust.

Jumal aidaku meid, Eesti riiki ja rahvast!

Lugupidamisega Enn Tarto, Tartu Memento esimees

14. juunil toimus küüditamise mälestuspäev ja riiklik leinapäev. Paljudel Tartu linna astutustel ja majadel olid juba hommikul heisatud sinimustvalged leinalintidega lipud.
Kalmistutel asetati pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele. Kell 10.00 helisesid Tartu kirikutes kellad riikliku leinapäeva puhul. Juuniküüditamise 74. aastapäeva puhul koguneti kell 10.00 Pisarate pargis, et mälestada juuniküüditamise ohvreid. Kell 11.00 liiguti rongkäiguga Pisarate pargist Pauluse kirikusse, ürituse korraldas MTÜ Ristideta hauad, erakond EVP-PK.
Kell 12.00 algas Tartu Memento poolt palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise 74. aastapäeva ja riikliku leinapäeva puhul. Kell 12.00 algas leinalippude pidulik sissetoomine kirikusse. Sinimustvalget lippu kandis Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento lippu Tartu Memento juhatuse liige Jaan Haring. Leinalipp oli ühenduselt Ristideta Hauad.
Leinajumalateenistuse viis läbi EELK Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Kirikus oli palju rahvast, nii mementolasi kui neile kaastundjaid. Leinajumalateenistus kujunes väga südamlikuks.
Kell 12.45 lahkuti kirikust ning suunduti väärikas rongkäigus rohkete leinalintidega sinimustvalgete lippude saatel mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille (Pepleri 27) juurde, kus kell 13.00 algas mälestus-ja leinaüritus. Ürituse eest vastutavaks isikuks oli Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetati aegsasti küünlaid.
Kell 13.00 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Seejärel palus Tartu Memento esimees Enn Tarto mälestada hukkunuid leinaseisakuga. Ta palus leinata 14.juunil 1941. aastal läbiviidud küüditamise ohvreid, kõiki küüditamise ohvreid, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastamise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaasvõitlejaid ning kaaskannatanuid. Aidaku meid Jumal!
Seejärel esines palvusega EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja praost Ants Tooming. Vastavalt traditsioonilisele tavale algasid lühisõnavõtud, küünalde ja pärgade asetamine. Enn Tarto mainis oma lühisõnavõtus, et kommunismi- ja natsismi kuriteod on aegumatud inimsusevastased kuriteod, Eesti peab taotlema NATO üksuste reaalset kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Me ei tohi loobuda Tartu rahust. Me peame pingutama, et Eesti minevikku mõistetaks, me ei soovi mineviku õuduste kordumist.
Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse poolt esines sõnavõtuga Tartu Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Ta asetas leinapärja. Tartumaa maavalitsuse esindaja asetas leinapärja hiljem.
Eesti Kaitseliidu Tartu maleva poolt asetati leinapärg. Seejärel asetas pärja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus. Leinajate hulgas oli noori ja leinapärja asetas korporatsioon Vironia esindaja.
Tartu Memento poolt asetasid pärja Enn Tarto ja 1941. aastal küüditatud Valve Luuka, Eha-Kai Uibo ja Rutt Kresling.
Erakondadest asetas leinapärja Vabaerakond. Sõnavõtuga esines Vabaerakonna Tartust valitud Riigikogu liige proua Krista Aru. Siis toimusid lühisõnavõtud, asetati leinakimpe ja süüdati küünlaid. Ansambel Vanad Viisid laulis laule küüditatute mälestuseks. Seejärel mementolased puhkasid Kotka keldris, vesteldi, lauldi.
Kell 16.00 näitas Eesti Vabaerakond soovijatele juuniküüditamise ohvrite mälestuseks mängufilmi „Risttuules“. Üritus oli tasuta. Kino Ekraani suur saal oli peaaegu täis (150 kohta). Erinevad inimesed, mitte ainult represseeritud, vaatasid filmi ja paljud nutsid.

4. juunil.2015

Riigikogus loodi „Kommunismi ja muude inimsusevastaste režiimide
repressiooniohvrite ning esindamata rahvaste Riigikogu toetusrühm“,
kuhu kuuluvad Andres Herkel, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder, Mart
Nutt, Jüri Adams, Eerik Kross, Johannes Kert, Monika Haukanõmm, Krista
Aru, Andres Ammas, Juhan Parts, Raivo Põldaru, Tanel Talve ja Mati
Raidma.

Rühma esimehe Andres Herkeli sõnul sündis toetusrühm praktilisest
vajadusest. Kommunismiohvritele tähelepanu osutamine on lihtsalt
möödapääsmatu, kuna on loodud mitmesuguseid muid rühmi. „Muidu tuleb
välja, et osa Riigikogu liikmeid toetab kasakaid, aga
kommunismiohvritele ja nõukogude võimu poolt represseeritutele ei
mõtle keegi,“ ütles Herkel.

„Teiselt poolt tekkis meil Mart Nuti ja Eerik Krossiga mõte, et sama
rühm võiks pöörata tähelepanu ka esindamata rahvastele. Meil on küll
Tiibeti toetusrühm, aga pole mõeldav, et suudaksime luua sellised
rühmad kõigi ohustatud rahvaste jaoks,“ rääkis Herkel. Neid kahte
teemat seob Herkeli sõnul üks mees, vabadusvõitleja, endine poliitvang
ja Riigikogu liige Enn Tarto, kes on praegu aktiivselt seotud
Mementoga, kuid on olnud ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO)
loomise juures. „Leidsime, et Enn Tarto võiks olla toetusrühma patroon
ja meie reageerime, kui Riigikogu liikmetega otsib kontakti mõne
rõhutud rahva esindaja, kelle toetuseks eraldi rühma ei ole,“ ütles
Herkel.

Rühma loojad ütlesid teadaandes, et totalitaarsete režiimide
kuritegude läbi on hukkunud kümneid miljoneid inimesi. Eestis viisid
repressioone läbi okupatsioonivõimud – kommunistlik NSV Liit ja
Natsi-Saksamaa. Teistes maades on seda teinud mitmed teised
inimsusevastased režiimid. Lisaks üksikisikutele on repressioonid
tabanud terveid rahvaid. Neil rahvastel, kellel on oma riik, on
võimalus enda eest seista. Esindamata rahvastel see võimalus puudub.
Seepärast leiavad 14 Riigikogu liiget, et repressioonide ohvreid, nii
isikuid kui erinevaid esindamata rahvaid, võib esindada koos ning
kõikide tarvis eraldi rühma moodustamine ei ole otstarbekas.

Esindamata Rahvaste Organisatsioon moodustati 1991. aasta veebruaris
Haagis, Eesti poolt kirjutas asutamislepingule alla Enn Tarto ning
Linnart Mäll (1938-2010) oli selle organisatsiooni esimene
peasekretär.

Täiendav info
Andres Herkel 5056540

14. juuni 2015 on pühapäev. EELK Tartu Pauluse kirikus on jumalateenistus kella 10.00 kuni 11.45. Kell 10.00 nii Pauluse kirikus kui teistes Tartu kirikutes helisevad kellad riikliku leinapäeva puhul.

MTÜ Tartu Memento üritused

Kell 12.00 algab Tartu Memento palutud leina- ja mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeva ning riikliku leinapäeva puhul.
Leinajumalateenistust viib läbi EELK Tartu Pauluse kiriku õpetaja piiskop Joel Luhamets.
Kell 12.45 algab Tartu Memento liikmete ja teiste mälestusjumalateenistusel viibinute leinalippudega liikumine mööda Riia tänava kõnniteed Pepleri tänaval asuva mälestusmärk „Rukkilille“ juurde (Pepleri 27), kus kell 13.00 algab mälestus- ja leinaüritus.
Ürituse eest vastutavaks isikuks saab olema Endel Uudevald. Mälestusmärgi juurde asetatakse küünlaid. Kell 13.00 lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Seejärel esineb sissejuhatava sõnavõtuga Tartu Memento esimees Enn Tarto.
Vastavalt väljakujunenud traditsioonile saab sõna ja asetab pärja Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse esindus, siis saab sõna Tartumaa maavalitsuse esindus. Nad asetavad pärja.
Tavaliselt austavad meid oma kohalolekuga Kaitseliidu Tartu Maleva esindus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindus, erakondade esindused, korporatsioonide esindused. Pärast lühisõnavõtte nad asetavad leinapärjad.
Tartu Memento poolt asetavad leinapärja Enn Tarto ning juhatuse liikmed Valve Luuka ja Tiina Margus.
Seejärel kohaletulnud pärast leinapäeva lühisõnavõtte asetavad leinakimpe ja süütavad küünlaid. Tartu Memento liikmed ning üritusest osavõtnud kaasrepresseeritud suunduvad kuhugi söögikohta, et puhata, kuulata laule ja vahetada mälestusi.
Siin on lühidalt kirjas MTÜ Tartu Memento poolt korraldatavad üritused 14. juunil 2015.a.
Mementolased juba hommikupoole külastavad kalmistuid nii Tartus kui Tartumaal. Asetame pärgi ja leinaküünlaid lahkunud saatusekaaslaste haudadele.
Vastavalt väljakujunenud tavale Tartu Linnavalitsuse esindajad asetavad leinapärgi ja süütavad küünlaid mälestusmärkide juurde Tartu kalmistutel ja linnas, kus on olnud ka noorte kogunemised. Emajõe ääres Pisaratepargis küüditamiste mälestusmärgi juures toimub leinaüritus, sealt tullakse EELK Pauluse kirikusse kella 12.00-ks
Tartu mementolased osalevad vastavalt oma jõule nendel üritustel. Tavaliselt on 14. juunil leinaüritus Elvas.
Lp. proua Laine Pernik
Lähem ja täpsem info leinapäeva ürituste kohta Tartus ja Tartumaal saab olema 5. juunist, kuni 9. juunini 2015.
Aidaku meid Jumal!

Enn Tarto,
Tartu Memento esimees

Saaja:
Leo Õispuu
Eesti Memento Liidu esimees
EML- Endla tn. 4 10142 Tallinn
liit@memento.ee
errb@hot.ee

Saatja:
Enn Tarto
MTÜ Tartu Memento esimees
Riia tn. 12- 51013 Tartu
enntarto@gmail.com
06. aprillil 2015
Avaldus
Mina, Enn Tarto toetan okupatsioonide leina- ja mälestusmemoriaali ehitamist Tallinnasse Hirveparki. Toetan põhimõtet, et memoriaalil oleks nimeliselt ära toodud okupatsioonide ohvrid: nii kommunismi- kui natsismiohvrid, küüditamiste ohvrid, Eesti eest võidelnud relvavennad, metsavennad, õpilasvabadusvõitlejad, avalik-õiguslike vahenditega Eesti eest võidelnud, kõik Eesti eest hukkunud inimesed kogu maailmas.
Soovin, et vastavad Eesti Vabariigi struktuurid arvestaksid represseeritute soovitustega.

Lugupidamisega,
Enn Tarto,
vabadusvõitleja,
MTÜ Tartu Memento esimees,
Eesti Kaitseliidu auliige
(allkirjastatud digitaalselt)

Kirjalikud teated palun saata aadressil:
Enn Tarto
Taara pst 1A-27
51005 Tartu